Euroopa Komisjon avaldas eelmisel kuul ettepaneku ELis tegutsevate äriühingute maksustamisbaasi arvutamise ühtse süsteemi kohta. Finantsjuhtimise infoleht tutvustab ettepanekuid komisjoni koostatud küsimuste ja vastuste abil.
Mis on ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (CCCTB)?Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (Common Consolidated Corporate Tax Base) on ühtne eeskirjade kogum, mida ELis tegutsevad äriühingud saaksid kasutada oma maksustatava kasumi arvutamiseks. Teisisõnu peaks äriühing või äriühingute grupp oma maksustatava kasumi arvutamisel vastama ainult ühe ELi süsteemi nõuetele, mitte iga liikmesriigi eeskirjadele, kus ta tegutseb. Lisaks tuleks rohkem kui ühes ELi liikmesriigis tegutsevatel äriühingutel CCCTB kohaldamisel esitada ainult üks ühine maksudeklaratsioon kogu oma ELis toimuva tegevuse kohta.
Kuidas CCCTB tegelikkuses toimiks?CCCTB võimaldaks äriühingutel või äriühingute gruppidel konsolideerida kõik oma kasumid ja kahjumid ELis, tunnistades sellega oma piiriülest tegevust. Ühtset konsolideeritud maksudeklaratsiooni kasutataks äriühingu maksustamisbaasi kehtestamiseks. Pärast seda oleks kõigil liikmesriikidel, kus äriühing tegutseb, õigus maksustada teatav osa kõnealusest maksustamisbaasist jaotusvalemi kohaselt.
Kõnealune valem põhineb kolmel võrdse tähtsusega asjaolul:
* Varad: kogu materiaalne põhivara, sh hooned, lennukid ja masinad. Ka CCCTB kasutuselevõtule eelnenud kuue aasta jooksul tekkinud teadus-, arendus-, turustus- ja reklaamikulud arvestatakse immateriaalse põhivarana viieks aastaks varade hulka.
* Tööjõud: tööjõu puhul võetakse arvesse kaht asjaolu: 50% moodustavad tööjõukulud ja 50% töötajate arv.
* Käive: arvutatakse selle alusel, kuhu kaup lähetatakse, st kauba sihtkoht; teenuste puhul selle alusel, kus teenuseid tegelikult osutatakse.
See kõik toimuks äriühingu peamise asukohaliikmesriigi maksuhaldurite kaudu (st “kõik ühest kohast” süsteemi kasutades). Iga äriühingu või grupi maksudeklaratsioon kogu tema tegevuse kohta ELis esitataks tema peamise asukohaliikmesriigi maksuhaldurite kaudu ja seesama liikmesriik oleks vastutav asjakohaste kontrollide koordineerimise ning deklaratsiooni edasise käitlemise eest.
Milleks on CCCTB-d Euroopa Liidus vaja?CCCTB muudaks asjad ettevõtjatele palju odavamaks ja lihtsamaks, moodustades ühe eeskirjade kogumi äriühingu või grupi maksustamisbaasi arvutamiseks ja kehtestades “kõik ühest kohast” süsteemi maksudeklaratsioonide esitamiseks. Praegu tuleb äriühingutel oma maksustatavate kasumite arvutamiseks tegemist teha kuni 27 eri eeskirjaga ning nad peavad esitama maksudeklaratsioone iga sellise liikmesriigi maksuhalduritele, kus nad tegutsevad. Selle tulemuseks on suured nõuete täitmisega seotud kulud, suur halduskoormus ning keerulised ümber¬hindamised. Komplitseeritud siirdehindade süsteem, mida praegu grupisiseste tehingute suhtes rakendatakse, on eriti kulukas ja koormav ELi piires tegutsevatele ette¬võtjatele ning see võib viia vaidlusteni liikmesriikide valitsustes ja päädida äriühingute topeltmaksustamisega.
Kas CCCTB on esimene samm maksumäärade ühtlustamise suunas?Ei ole. CCCTB ei käsitle maksumäärasid ja komisjonil ei ole kavas ühtlustada liikmesriikide ettevõtte tulumaksu määrasid. Liikmesriigid otsustavad edaspidigi ise oma ettevõtte tulumaksu määrade üle, nagu on nende suveräänne õigus. Samal ajal muudab CCCTB tegeliku ettevõtte tulumaksu olukorra liikmesriikides läbipaistvamaks, tekitades ELis seega ausama maksukonkurentsi.
Kas CCCTB maksumäär erineb riigisisese süsteemi maksumäärast?Liikmesriigid otsustavad edaspidigi ise oma ettevõtte tulumaksu määrade üle, sh nende äriühingute maksumäärade üle, kes kasutavad CCCTBd (CCCTB puudutab ainult maksustamisbaasi, mitte maksumäära). Liikmesriik võib otsustada, et kohaldab CCCTB suhtes teistsuguse maksumäära, kui tema riigisisene maksustamisbaas on väga erinev ja ta soovib säilitada sama tegelikku maksumäära (st tegelikult makstud maksude suurust, võttes arvesse maksumäära, maksustamisbaasi ja eri mahaarvamisi).
Kui näiteks CCCTB on laiem kui riigisisene maksustamisbaas, võib liikmesriik otsustada kehtestada CCCTB suhtes madalama maksumäära, et säilitada sama tegelik maksumäär. Teine võimalus on, et liikmesriigid viivad oma riigisisesed maksustamisbaasid vastavusse CCCTBga, et vältida kaht erisugust maksumäära. Iga liikmesriik otsustab ise, milline lähenemisviis on parim tema riigi vajadustele.
Kas on olemas arvulisi näitajaid võimaliku CCCTB-st saadava kasu kohta?ELis piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks tähendab CCCTB nõuete järgimisele kuluva aja ja sellega seotud kulude kokkuhoidu. Hinnanguliselt võiks praegusi nõuetele vastavusega seotud kulusid vähendada seitsme protsendi võrra, mis tähendab 0,7 miljardi euro suurust kokkuhoidu kogu ELis.
Uus süsteem toob kasu ka äriühingutele, kes soovivad oma tegevust teistesse liikmesriikidesse laiendada. Praegu teeb suurettevõte üksnes mõnes teises liikmesriigis uue tütarettevõtte avamiseks üle 140 000 euro maksudega seotud kulutusi. CCCTB kohaselt väheneksid need kulud 87 000 euro võrra või 62%.Keskmise suurusega ettevõtted võidavad isegi rohkem, sest nende laienemisel ELis maksudega seotud kulud langeksid 127 000 eurolt 42 000 eurole (st väheneksid 67%). Ühe miljardi suurune kokkuhoid saavutataks ka siis, kui vaid viis protsenti VKE-sid otsustaks selle alusel laieneda.Ettenähtud võimalus, mille kohaselt äriühing võiks ühes liikmesriigis tekkinud kahjumi tasaarvestada mujalt saadud kasumiga maksustamise eesmärgil (st konsolideerimine), tooks endaga kaasa täiendava 1,3 miljardi euro suuruse kokkuhoiu kogu ELi äriühingute jaoks.
Millist kasu toob CCCTB väikestele ja keskmistele ettevõtetele?CCCTB avab võimaluse tegevuse laiendamiseks ELis VKEdele, kes on siiani seda võib-olla liiga kulukaks ja keeruliseks pidanud. VKEdel ei ole aga üldiselt selliseid ressursse nagu suurematel ettevõtetel (maksujuristid ja -eksperdid, konsultandid ja nõunikud) ning seetõttu on teistes liikmesriikides maksustamisbaasi arvutamiseks kehtivate erisuguste eeskirjadega toimetulemine nende jaoks tihti ületamatu takistus. CCCTB võimaldaks VKEdel jätkata ainult ühe süsteemi ja ühe maksuhalduriga töötamist, isegi kui nad otsustavad laieneda teistesse liikmesriikidesse. Prognoositakse, et ELis laieneva keskmise suurusega ettevõtte maksude kulud vähenevad CCCTB kasutamisel 67%.
Kas CCCTB kasutuselevõtmise ja sellest loobumisega on seotud mingid tingimused?Äriühingud, kes otsustavad CCCTB süsteemi kasutama hakata, peavad seda tegema vähemalt viis aastat (et vältida süsteemiga liitumist ja sellest loobumist maksuplaneerimise eesmärgil).
Miks tegi komisjon ettepaneku, et CCCTB peaks olema äriühingute jaoks vabatahtlik?Vabatahtlikkus võimaldaks CCCTBs osaleda äriühingutel, kes tunnevad, et ELi ühtlustatud süsteem toob neile tõepoolest kasu, samal ajal kui ülejäänud äriühingud võivad jätkata tööd oma riigisiseste süsteemide raames. Komisjon arvab ka, et kohustuslik CCCTB oleks vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, sest see tähendaks, et ELi meetmed kehtestataks nii riigisisese kui ka ELi tasandil tegevuse suhtes.
Kas CCCTB tulemusel laieneks enamiku liikmesriikide maksustamisbaas?Enamiku liikmesriikide jaoks oleks CCCTB laiem kui olemasolev riigisisene maksustamisbaas. Ühtne maksustamisbaas on ca 7,9% laiem. Selline laiem maksustamisbaas tähendab, et liikmesriigid ei peaks muretsema oma maksusüsteemide püsimajäämise üle. Siia ei kuulu Eesti, sest selles riigis kohaldatakse dividendimaksu üksnes väljamakstud dividendide suhtes ja maksustamisbaasi ei ole tarvis määrata.
Millised on järgmised sammud CCCTB kehtestamisel?Liikmesriigid peavad nüüd nõukogus ettepanekut arutama ja selle suhtes kokkuleppele jõudma, arvestades Euroopa Parlamendi arvamust.
Autor: Lemmi Kann, Äripäeva infoleht Finantsjuhtimine
Seotud lood
Euroopa Liit vanamoodi edasi minna ei saa ja peab muutuma. Vastasel juhul neelab siseprobleemide lahendamine, õigemini võimatus neid lahendada suure osa Euroopa Liidu arengupotentsiaalist, nendib majandusteadlane Heido Vitsur, kommenteerides ELi ühtse maksubaasi loomise kava.
ELi äriühingute ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutusele võtmise positiivne pool on võimalus maksustada kasumeid konsolideeritud baasil ning suhelda vaid ühe riigi maksuhalduriga, samas tooks see maksuhaldurile väga suure lisakoormuse, märgib audiitorbüroo PwC nõunik Erki Uustalu.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus ühtsest konsolideeritud maksubaasist on toetav, samas näeb EMSK ka ühtse maksustamisbaasi ettepaneku negatiivseid külgi.
Eksperdid kahtlevad, kas ühtse maksubaasi rakendamine tooks ELile tervikuna märkimisväärset kasu tööhõives, SKTs või efektiivsuses ja märgivad, et riigist sõltuvalt oleks nii võitjaid kui kaotajaid. Eesti jääks kaotajate poolele.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.