Aasia sajand on Aasia kätes

Üksteise võidu ilmuvad prognoosid, kuidas tärkavad majandused ja eriti Aasia on võtmas maailmamajanduses võimu. Näiteks nii PricewaterhouseCoopers, Citibank kui ka HSBC on ennustanud, et 2050. aastaks on maailma majanduskese pöördumas tugevalt lääneriikidest Aasiasse – eriti Hiinasse ja Indiasse.

Aasia arengupank (Asian Development Bank – ADB) otsustas ka oma prognoosiga välja tulla ning üllitas mais 2011 raporti „Asia 2050: Realizing the Asian Century“ (Aasia 2050: Aasia sajandi realiseerimine). ADB arvab teistest erinevalt, et kontinendi arenguväljavaated ei ole siiski ilmtingimata roosad. Suure potentsiaali realiseerimiseks ja kasvuhoo jätkamiseks peavad Aasia riigid kõvasti pingutama – nende arenguteel seisab ees mitmeid proovikive.

Aasia sajandi õnnelik stsenaarium

Maailmas räägitakse palju Aasia sajandist. Selle all mõeldakse, et lähikümnenditel võivad selle kontinendi riigid taastada oma kunagise hiilguse ning saada maailma suurimateks ja tähtsamateks majandusteks.

ADB prognoosib, et selline tulevikustsenaarium on täiesti võimalik. Soodsa arengu korral võiksid Aasia riigid 2050. aastaks moodustada 51% maailmamajandusest ja jõuda 148 triljoni USD kogumahuni. Võrdluseks, et 2010. aastal oli Aasia majanduste kogumaht 16 triljonit USD (jooksevkursside alusel) ja osakaaluks maailmas 27%.

Nende riikide per capita sissetulekud kasvaksid sellisel juhul kuus korda. Seeläbi tõuseks ligi 3 miljardi seni suhteliselt kehval järjel olnud inimese elatustase globaalse keskmiseni, mis on võrreldev tänase Euroopa elatustasemega. Aasias ei oleks enam ühtegi vaest riiki (täna on neid 7).

Sedavõrd suurt kasvu veaksid eelkõige Hiina, India, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia ja Tai, andes pea 87% Aasia kogukasvust ja moodustades seitsmekesi 45% maailmamajandusest. Nende riikide elanike sissetulekud oleksid maailma keskmisest 25% kõrgemad. See on tähelepanuväärne põhjusel, et ühtlasi elab neis riikides valdav enamik (73%) aasialasi.

Aasia edulugu pole siiski garanteeritud

ADB hoiatab, et sellise positiivse stsenaariumi realiseerumine ja jõukuse saabumine Aasia õuele pole tingimata garanteeritud. Hiina, India jt kasv ei saa toimuma nn autopiloodi peal, nagu teised prognoosijad seda mõneti eeldanud on.

Aasia riigid on nimelt juba lähiaastail silmitsi suurte proovikividega. Nende senine areng on suurendanud ebavõrdsust nii riikide sees kui ka vahel, mis loob pinnast rahutusteks. Kiire rahvastikukasv suurendab võitlust niigi väheste (loodus-)ressursside nimel, mida lihtsalt ei pruugi kasvuhoo jaoks jätkuda. Kliimamuutuste negatiivne mõju võib seda muret veelgi võimendada. Majanduslikult on väljakutseks, kuidas konkurentsieeliseid pidevalt edasi arendada ja kasvu kestvana hoida – sh eriti rahvastiku vananemisega kimpus riikides.

ADB nägemuses vajab suure arengupotentsiaali realiseerimine piirkonna riikidelt suuri samme: nende proovikivide ületamist. Esiteks tuleb neil luua soodne kasvukeskkond ja lahendada murekohad siseriiklikult. Selleks pakub ADB välja seitse prioriteeti. Neist kõige olulisem on tõsta riigivalitsemise ja -halduse võimekust, mis on täna mureks kõikjal Aasias. Riigiasutuste töö kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõstmine (sh olulisena korruptsioonist jagu saamine) on kogu muu arengu võti, milleta ei saavutata piisavat edu ühelgi teisel vajalikul alal.

Lisaks tuleb riikidel teha veel järgmist: suurendada sotsiaalse sidusust (eeskätt parema hariduse ja tööturupoliitikate abil), arendada finantssektorit (sh riigi sekkumist vähendada ja finantsinnovatsiooni soosida), vähendada radikaalselt energiaintensiivsust ja loodusressursside kasutamist, kanda hoolt ettevõtluse ja tehnoloogia arengu eest, tähtsustada majanduskasvu asemel pigem inimeste heaolu. Eraldi tähelepanu peab pöörama linnastumisele, mille tohutust tempost Aasias on Fututoaski juttu olnud. Sealsed riigid peavad linnakeskkondi targalt arendama, et linnade kasv ei halvaks majanduse konkurentsivõimet ja vähendaks elanike heaolu.

Teiseks peab Aasia rohkem otsima väljakutsetele lahendusi regionaalsest koostööst. Mitmed arenguriskidest on piiriülesed, lisaks on võimalik nõu ja jõudu kokku pannes saavutada paremaid tulemusi. Oluline on tagada regionaalne stabiilsus ja tekkida võivate konfliktide sujuv lahendamine, milleks on ADB arvates vaja tõhusalt toimivat koostööorganisatsiooni. Selle raames võiks Aasias tekkida ka tervet kontinenti hõlmav ühisturg, mis suurendaks kõigi majanduste kasvuvõimalusi veelgi (nagu seda EL on teinud Euroopas).

Kolmandaks peavad selle regiooni riigid ka globaalsel tasandil rohkem tegutsema hakkama ja juhtrolli võtma. Aasia sajandi stsenaarium eeldab üldist rahu maailmas, globaalse vabakaubanduse jätkumist ning kliimamuutustega toimetulekut. Nende olude tagamiseks on Aasial seega suur omahuvi. Seepärast tulebki sealsetel riikidel teiste suurjõududega tihedalt koos töötada ning oma mõjujõu kasvu najal vajalikke globaalseid muutusi eest vedama asuda.

Must alternatiiv: keskmise sissetuleku lõksu stsenaarium

ADB raporti juhtmõtteks on rõhutada eeltoodud muutuste ja tegevuste vajalikkust. Nad hoiatavad, et kui neis suundades Aasia riigid edusamme ei tee, terendab Aasia sajandi asemel hoopis mustem stsenaarium.

Seda kutsub ADB keskmise sissetuleku lõksu stsenaariumiks. Loodetud 51% asemel jääks Aasia osakaaluks maailmamajanduses sel juhul 32%, SKP kogumaht kasvaks ainult 61 triljoni USD-ini ja per capita sissetulekud ainult 3,5 korda. Miljardi või enama elaniku elujärg ei paraneks sedasi piisavalt.

See juhtub, kui järgmise 5-10 aasta jooksul jäävad tänased kiirelt tõusvad Aasia riigid (sh Hiina, India, Indoneesia, Vietnam) teatud arengutasemele toppama. Nad murraksid küll välja odava tootmise arengujärgust, kuid koos majanduskasvuga tõusevad hinnad ja palgad. Kui ei arendata välja järgmiseks arenguhüppeks vajalikke eeltingimusi (nt soodne ärikeskkond, korruptsioonivaba riigijuhtimine, toetav finantssüsteem) ja konkurentsieeliseid (nt innovatsioonivõime), ei ole neil riikidel võimalik maailmamajanduse esiliigas kaasa lüüa. Aga ka odava kulutaseme liigas nad enam võistelda ei suuda ja jäävadki seni saavutatud elatustaseme juures „lõksu“: ei suuda oma elanike heaolu piisavalt tõsta. Sellises lõksus on hoiatava näitena juba paar kümnendit olnud Ladina-Ameerika riigid.

Olukorda muudaks veelgi hullemaks asjaolu, et kesistes majandusoludes on teiste proovikividega tegelemine samuti raskem: rahalist ressurssi vähem, ebastabiilsust rohkem ja poliitilised olud keerukamad. Tulemuseks olekski kasvulootuste lati alt hooga läbi jooksmine ja heaolu suurendamise võimaluste kasutamata jätmine. ADB lõpetab seepärast oma raporti üleskutsega, et Aasia tulevik on Aasia enda kätes.

Aasia arenguteede tähendus Eestile

Eesti otsustaja ja ettevõtja jaoks tundub Aasias toimuv pahatihti liiga kauge või eksootiline, et sellest hoolida – meie turud, partnerid ja huvid olevat pigem mujal. Siiski võiks sealse kandi tulevikustsenaariumide läbimõtlemine meile kasulik olla.

Maailmamajanduse tulevik kujundatakse nimelt üha enam Aasias. Seal on peamised turud ning enim uusi globaalseid liiderettevõtteid, nagu oleme Fututoas varem kirjutanud. Seal luuakse üha rohkem uuest tehnoloogiast ja sinna liigub rahandusmaailma kese. Need nihked toimuvad isegi siis, kui ei realiseeru ADB pakutud Aasia sajandi stsenaarium ning pigem tõusetuvad keskmise sissetuleku lõksu olud - või mis kõige tõenäolisem, midagi nende kahe variandi vahelist. Igaljuhul kasvab ikkagi selle regiooni juhtroll ja tähtsus maailmamajanduses oluliselt. Maailmamajanduse tulevikusuundadest oma võimaluste leidmiseks tuleb seega eelkõige Aasia tulevikuteid, nende alternatiive ja ka riske mõista.

Eesti jaoks võiks olla kasulik just ADB poolt välja toodud proovikive tähele panna. Kui Aasia riigid võtavad nende lahendamise tõsiselt käsile, kasvavad sellest välja maailma kuumimad ärivõimalused – seotud ärialadel tekib tohutu nõudlus ja eriti uudsete lahenduste järele. Neil aladel on nutikatel ja julgetel Eesti ettevõtetel võimalik samuti oma tooteid-teenuseid Aasia turgudele viia ja seeläbi maailma murda. Näiteks saame meiegi kaasa aidata sealsete keskkonna või sotsiaalse kaasatuse või kasvõi riigijuhtimise probleemide lahendamisele (viimast nt oma e-riigi arendamise kogemusega). Miks mitte neid võimalusi lähemalt uurida ja proovida?

Vaata ka ADB raporti järelduste videoversiooni .