Enne palkamist mõtle efektiivsusele

Kuigi Eesti ettevõtted tegid möödunud aasta lõpuks vähema arvu töötajatega viiendiku võrra suurema käibe, siis Euroopa rikaste sekka me sel viisil ikkagi ei jõua. Pilk statistikale näitab, et esimesed tulemused oleme saanud lihtlabase inimeste koondamise teel, äriprotsesside ümbertegemiseni paljud firmad veel jõudnud ei ole.

Nüüd, tootmismahtude kasvades on kiusatus palgata osa kriisiajal lahtilastud töötajatest tagasi – väljaõpet nad peaaegu vaja, palgasoovid on alla tulnud ning tööprotsesse poleks vaja muuta. Ent paraku tapab vanade töömeetodite juurde tagasipöördumine võimaliku uue tõusu juba eos.

Efektiivsuse tõstmiseks tuleb inimeste värbamise asemel jätkata tööprotsesside ülevaatamist ning kus võimalik, rakendada inimtööjõu riski vähendavaid IT lahendusi.

Hea näite saab tuua müügiosakonna tööst. Üks müügiesindaja suudab päevas hallata teatud arvu kontakte ja koostada mingi arvu pakkumisi. Majanduse elavnedes saab lühiajaliselt lihtsalt olemasolevatel inimestel kaikaga seljas elada, kuid ühel hetkel see ressurss ammendub. Ja siit algavad valikud.

Esiteks, mis hetkel võtta juurde inimesi? Kas te üldse teate, mitu pakkumist või arvet läheb päevas firmast välja? Mida mõõta ei saa, seda ei saa paraku ka efektiivselt tööle panna. Ilma süsteemita, mis oskab päeva lõpus öelda, mis täna toimus ja kui mitu kontakti üks või teine müügiesindaja hallata jõudis, on paraku finantsjuhil võimatu hinnata, kas tuleks äriprotsesse muuta või lihtsalt uusi inimesi juurde palgata.

Teiseks tasub vaadata, palju kulub aega pakkumiste tegemise peale, kui lihtne on leida müügiinimestel vajalikku infot, kui automaatne on standardpakkumiste tegemine. Kas tehtud pakkumised on kenasti leitavad hiljem? Kas vajalik info on nupuvajutuse kaugusel või peab müügisekretär seda kaustadest otsima minema? Mõistliku müügisüsteemi ja dokumendihalduse abil võib üks müügiinimene vabalt hallata 5-6 korda rohkem kontakte kui tema konkurent, kellel on abiks vaid telefon ja märkmik.

Tõsi, iga IT lahendus on investeering ja odava tööjõu tingimustes on õigustatud küsimus, kas see ka kunagi ära tasub. Lühiajaliselt võib tunduda, et toatäie uute müügiinimeste palkamine, kes paberlipikutega ja suures müügisaalis karjudes kogu info ära haldavad, on päris ratsionaalne lahendus. Paraku on selge, et majanduse tõusu tingimustes hakkavad palgasoovid varsti jälle ülesmäge ronima ning sama teed käies jõuame välja samasse kohta, kus me mõned aastad tagasi juba olime – kõrged palgad, kuid keskpärane efektiivsus.

Hästi läbimõeldud ja professionaalselt juurutatud IT lahendus loob võimaluse meeskonna tulemusi mõõta, kiiremini uusi inimesi tööle rakendada ning väiksema arvu töötajatega rohkem tulemust toota. Ka ei küsi IT palka juurde, ei lähe lapsepuhkusele, ei jää grippi ega ega jaluta koos inimesega firmast minema.

Paljud firmad on sellest aru saanud ning IT sektor jookseb hetkel täispööretel. 2011. aastale läheb IT sektor vastu tugevalt, kriisist on küllaltki hästi väljutud ning võimekust ettevõtteid toetada ja kasvu kaasa vedada jagub.

Meiegi mure on tööjõud, sest olgem ausad, Eesti kõrgkoolide võimekus koolitada uusi, tasemel IT spetsialiste jääb selgelt vajadustele alla. Tänaseid töötuid me võime küll koolitada edukalt IT kasutajatuge pakkuma, aga tasemel programmeerijaid või süsteemianalüütikuid paraku ei saa tihtipeale isegi IT eriala lõpetajatest.

Uptime koos teiste IT ettevõtetega vaatab huviga välistööjõu poole. See on aga koht, kus riik peaks sekkuma – välistööjõu palkamine on hetkel päris keeruline ja see omakorda hakkab ühel hetkel otseselt majanduskasvu pärssima. Selleks, et IT sektorit saaks kogu Eesti uuele tõusule vedada, peab meil olema ka inimesi, kellega seda teha. Ja sedalaadi inimeste tulek Eestisse annaks meie arengule ainult hoogu juurde.

Autor: Lemmi Kann, Eero Tohver