Eesti parimaks e-teenuseks tiitli e-valitsuse kategoorias tunnistati elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul näitas läbi aegade rekordiline kandidaatide hulk, et Eestis loodi arvestavaid e-lahendusi ka masu-ajal.
“Nii era, avalik kui ka kolmas sektor peaksid uute e-teenuste loomisel arvestama eeskätt kasu internetikasutajale,” lausus Parts. “Ainult kasutaja jaoks väärtust looval e-lahendusel on eduvõimalusi ka välismaal.”
Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat.
“Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, muudab see lahendus kõigest mõne aastaga kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks,” selgitas žürii esimees.
Võitjad teistes kategooriates
* e-äri ja ettevõtluse kategooria - sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee.
Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.
* E-tervis - Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa.
E-meelelahutuse ja mängude kategooria - Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.
E-kultuuri ja pärandi kategooria - ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.
Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.
Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.
Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.
Seotud lood
Elektroonilisele finantsaruandlusele üleminekuga tegi Eesti pisikese sammukese e-riigi osas edasi, kuid finantsaruandluse filosoofia osas tehti suur samm tagasi, biitlite sõnadega väljendudes, „Back in the USSR“.
Üle 90 protsendi tagasiside küsimustikule vastanud kasutajatest pooldasid e-äriregistri ettevõtjaportaali uut majandusaasta aruannete esitamise keskkonda, teatas justiitsministeerium oma kodulehel.
E-aruandluse esimesest hooajast on selgunud, et lisaks mitmetele tehnilistele üksikasjadele vajavad lahendamist ka mõned sisulised küsimused, nende hulgas digiallkirjaga seonduv, nendib BDO Eesti juhtivpartner ja vandeaudiitor Sulev Luiga.
Majandusaasta aruannete elektroonilise koostamise ja esitamisega saadi esimesel aastal hakkama hästi, kinnitas Pärnu Raamatupidamiskonverentsil RIKi teenuste osakonna turundusspetsialist Heilika Kutsch, kes koostas ülevaate levinumatest apsudest ning tulevastest uuendustest.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.