Selle aasta risk: globaalne maksutõus

Kristjan Lepiku kommentaar:

Vaatame laiemalt perioodi 2009-2010 - enamus maailma riike on rakendanud meetmeid, et majandust kosutada, lisaks on keskpangad kõvasti toetanud. Ning see on toonud ka ulatusliku kosumise maailma majanduses. Kuid see ei ole orgaaniline kasv, vaid riikliku toega kasv. Ning sellel kasvul on oma hind. Näiteks see, et USA on aktiivselt riiklikke tugiprogramme rakendanud ja mitte oluliselt kärpinud kulusid, sest see jahutaks majandust, on riigieelarve viinud väga sügavasse miinusesse. Selline olukord ei saa olla jätkusuutlik, vajalik on kulusid vähendada ja/või tulusid tõsta.

Kuidas on läinud samal ajal maailma ettevõtetel? Kriisist väljatulek on olnud ülimalt tempokas, kui 2009. aastal oli USA S&P 500 EPS (kasum aktsia kohta) 56 dollarit, siis 2011. aastal oodatakse juba 96 dollari suurust kasumit. Ehk riigi toel on ettevõtted väga kiiresti kasumlikkust suutnud taastada.

Seega riikidel on 2009-2010 läinud päris halvasti, kuid ettevõtetel päris hästi. Selle tulemusena paistab üsna vältimatu, et riigid hakkavad maksutõusu näol seda raha ettevõtetelt tagasi küsima. Sellel oleks aga selgelt majandust jahutav mõju.

Eesti positsioon on siin päris huvitav - me oleme eelarve suutnud üsna tasakaalus hoida ning seetõttu Eestis ei ole sarnane maksutõus vajalik. Arvestades, et globaliseerumise tulemusena on ettevõtetel üha kergem üle riigipiiride liikuda ja seega võib stabiilne maksukeskkond Eesti üheks tugevaks eeliseks kujuneda.

Loe pikemalt Tarkinvestori analüüsi selle aasta riskidest.