Riisalu: täna ei julge enam keegi FIEks hakata

Riisalu sõnul on FIE kui ettevõtlusvormi järele ilmselge vajadus olemas ning FIE staatus tuleb läbi vaadata, sest üksikisiku osalemine ettevõtluses peaks olema võimalik juriidilise isikuga võrdsustatud tasemel.

„FIEl kui sellisel ei ole tänastel tingimustel perspektiivi, inimesed lihtsalt ei julge FIEks hakata!“ ütles Riisalu.

Poliitik tunnistas, et ta ei ole küll nüanssideni kursis tegevusloamaksu kõigi aspektidega, mille Minu Eesti töögrupp alternatiivse lahendusena välja pakkunud on, aga kindlasti tuleb seda tõsiselt kaaluda.

„Mina pooldan kahe käega – kui lahenduseks on tegevusloamaks, väga hea! Kordan ennast - sellisel kujul nagu täna, ei julge inimesed täna FIEt alustada,“ ütles Riisalu.

Majanduskomisjoni liige rõhutas, et selline lihtsustatud ettevõtluses osalemise võimalus, eriti kriisi ajal, peaks olema võimalik sellel lihtsal põhjusel, et alati ei ole mõistlik asutada äriühingut, kui tegeletakse individuaalse tööga. Samas nentis ta, et praegu ilmselt selle variandi peale minnakse.

„Osaühingu asutamisel ei ole enam 40 000 krooni suurust kapitalikohustust ning paljud teevadki endale osaühingu. Teisest küljest võib öelda, et ettevõtluskeskkond on meil täna nii liberaalne, et midagi eriti ei juhtu ka, kui FIEd ennast osaühinguks reorganiseerivad,“ nentis Riisalu.

Mis on mis

Golfi Hoovus

Minu Eesti ja Targa Eesti eestvedajate poolt „Golfi Hoovuseks“ ristitud ettepanekute kogumisse valiti majanduse elavdamiseks ja tööhõive parandamiseks paljude seast välja kolm ettepanekut lähtudes selle koostajate veendumusest, et majanduse käima vedavaks hoovusteks on väikeettevõtluse, eriti FIE-de tegevuse hõlbustamine ja teiseks tingimuste loomine, mis muudaks atraktiivseks nutikate töökohtade loomise:

1. FIEdele tegevusloamaksFIE ettevõtlusvormina on kõige lihtsam ettevõtluse vorm, seega ka kõige kergemini alustatav ja õige ettevõtluskeskkonna puhul ka tööjõuturgu parandav. Seega FIE-de osas, kelle käive aastas on alla 250 000 EEK, lubada alternatiivse variandina minna üle lihtsustatud süsteemile st. tegevusloamaksule, mis katab kõik tulu- ja sotsiaalmaksuga seotud kohustused.

2. Nn nutikate töökohtade loomise regulatsioonOlukorras, kus meie võimekus ei luba luua ressursimahukat tootmist ning süsteem genereerib peamiselt odava allhanke saabumise Eestisse, ongi meie majandusruum määratud järjest algelisematesse tegevustesse, millelt teenitav lisaväärtus või väärtusetus mõistab meid püsivasse sõltlase seisundisse. Vaid ekspordivõimeliste tarkade töökohtade loomine, mille lõppväärtusest 70% moodustab tööjõule makstav osa, võib meid viia iseseisva või märksa vähem sõltuva tööhõive ja väärtuste kasvuni. Sellist keskkonda võimaldaks sotsiaalmaksu ülempiiri loomine brutokuupalgast 20 000 krooni kuus, et olla konkurentsivõimeline teiste riikidega ja motiveerida uute teenustöökohtade ja tarkade töökohtade loomist.

3. Käivitatud palgatoetuste süsteem on olnud valdavalt tõhusSeoses olukorraga tööturul tuleks leida vahendeid palgatoetuse lisarahastamiseks 2010. a. ja jätkamiseks aastatel 2011 ja 2012.

Koostajate arvates on kõigil kolmel meetmel igaühel eraldi, aga eriti koosmõjus oma kindel turgu elavdav tulemus.

Kolmanda meetme eesmärgiks on säilitada või luua ühest küljest ka nutikaid töökohti ja teisalt teha ära tööd (Metsad võsast puhtaks, Varemetevaba Eesti jne.), mida headel aegadel tööjõu defitsiidi ajal pole mõeldav teha. Seega võimaldab see meede ettevõtjatel kohaneda muutunud olukorraga ja parandada tööhõivet.

Teine meede võimaldab luua uusi teenindavaid ja nutikaid töökohti, mis võimaldab jätkusuutlikku majanduskasvu ja kasvavat eksporti ning maksulaekumist. Samuti loob see meede nn järelturuna täiendavaid töökohti teenindavas sektoris.

Esimene meede suurendaks tööhõivet, vabastaks EMTA ressursi pihustamisest, elavdaks siseturgu ja tarbimist ning vähendaks survet töötustoetusvahenditele.

Programmi esitlemisel Riigikogu komisjonides ja ministeeriumides kerkis üles küsimus, palju „Golfi Hoovuse“ rakendamine maksab ning kust leida vahendeid. Targa Eesti arvutused näitasid, et sotsiaalmaksu vähenemine ulatuks 1,8 miljardi kroonini aastas, kuid uute töökohtade loomine ning ekspordi tõus võimaldavad maksutulu 3-5 aasta jooksul suurendada ca 4 miljardi kroonini aastas.

Leiti, et  vaagides Eestis olemasolevat analüüsisuutlikust võiks üheks lisameetmeks olla riiklikul ja mitteriiklikul tasandil pihustunud analüüsikeskuste ja erinevate mudelite tegevuse konsolideerimine võimalike arenguskavade läbiarvutamiseks.