Registreeritud töötus juulis 11,7%

Juulis oli registreeritud töötute arvu langus suurem juuni langusest, kuid  tagasihoidlikum kui mais. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 75 780 ehk 11,7% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa.

Juulis registreerus 6 465 uut töötut ning arvelolek lõpetati 9 869 töötul ning seega nii uute töötute kui arveloleku lõpetamiste arv oli väga sarnane eelnevale kuule. Töötukassa andmetel oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks juulis tööleminek. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.

Juuli jooksul oli töötuna arvel kokku 84 458 inimest ning kuu lõpus oli registreeritud töötute arv 75 780. Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel,  on registreeritud töötute arv langenud 19 307 inimese ehk 20% võrra. Registreeritud töötute arv moodustas juuli lõpus 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 11,7%. Kõrgeim oli registreeritud töötus endisel Ida-Virumaal (17,8%) ja madalaim Jõgevamaal (6,7%).

Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritut töötutest oli juuli lõpus 83%.  Kõige suurem osa (25%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest oli endiselt oskus- ja käsitöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samas on nende osakaal üle viimaste kuude sammhaaval vähenenud. Suhteliselt suur osa oli ka lihttöölisi (18%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%).

Juuli jooksul lisandus kokku 3 428 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist ehk rohkem kui eelneval kuul, kuid vähem kui kevadkuudel. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 428. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (31%) ning teenindus- ja müügitöötajatele (18%).

Tööalasel koolitusel osales juulis 720 ja tööotsingu koolitusel 336 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 922  ja 234 töötut. Karjäärinõustamist sai 855  inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 61 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 113 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus juulis tööle 997 inimest. Kokku oli juulis palgatoetusega töötamas 5 578 inimest.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 24 240 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 580 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 98,2 miljonit krooni.  Ligikaudu 1 000 krooni suurust töötutoetust sai juulis 14 741 inimest ehk 19% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 645 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 17 341 krooni ja hüvitise kulu oli 11,2 miljonit krooni.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 618 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 29 719 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal juulis ligi 14,8 miljonit krooni.