• 26.07.10, 10:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seadusevastane tasu domeeni eest

Eesti .ee lõpuliste teise taseme domeeninimede haldamise ja registreerimise korraldus vajas reformi. Küsimusi tekitab selle mõne aspekti õiguspärasus, kirjutab advokaadibüroo Glikman & Partnerite vandeadvokaat Silja Elunurm.
Eesti riik ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on asutanud eraõigusliku juriidilise isiku Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS). EISi veebilehel on valitsuse kontseptsioon domeeni reformi läbiviimiseks. Selle järgi oli kaalumisel kaks lähenemist - korraldada domeeninimede registreerimine eraõigusliku toiminguna, asutades selleks eraõigusliku sihtasutuse, kus riik osaleks asutajaõiguste teostaja ja nõukogu liikmena, või avalik-õigusliku toiminguna, kehtestades selleks seaduse.
Reformi käigus otsustati esimese variandi kasuks: loodi domeeninimede eraõiguslik register, mis pakub domeeninimede registreerimise ja haldamise teenust.  Iga domeeninime registreerimise eest küsitakse tasu 285 krooni (pluss käibemaks). IT-ringkondade meelest on tegu põhjendamatult kõrge tasuga. Ma ei saa analüüsida tasu suuruse põhjendatust, küll aga hinnata tasu kehtestamise õiguspärasust.
Esiteks tuleb hinnata EISi tegevust konkurentsiõiguse vinklist. Reformi käigus ei otsustatud, et EISi teenus on üldist huvi pakkuv teenus, millele peab isikuil juurdepääs olema, kuid mille pakkujate leidmisega turult võiks raskusi tekkida, ja mida oleks seega pidanud tagama riik seadusega. Valitsus möönab kontseptsioonis, et teenust võinuks pakkuda mis tahes äriettevõte. Teenusele oleks seega pakkujaid leidunud. Otsustati aga, et ettevõtlusega asub tegelema EIS. Kuna EISil on n-ö võrgustik, mida teisel isikul pole võimalik/majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei saa turul tegutseda, on ta turgu valitsevas positsioonis.
Turgu valitseva seisundi rängimaks kuritarvitamiseks peetakse ebaõiglaste müügihindade kehtestamist. Konkurentsiõiguse üldine põhimõte on, et turuvalitseja tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote/teenuse hind on mõistlikus vahekorras selle väärtusega. Praegu pole võimalik seda  hinnata, kuna EIS ei ole sellekohast infot avaldanud.
Kui reformaatorid väidavad nüüd, et tegu on avalik-õigusliku teenusega, millele konkurentsiõigus ei laienegi, tekivad veel suuremad küsitavused. Kui EIS viib läbi avalik-õiguslikke toiminguid, pidanuks igal juhul koostama vastava seaduse. Põhiseaduse § 113 järgi saab riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid sätestada seadusega. Riigikohtu seisukohalt on § 113 kaitsealas kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid nimetatakse.
Näiteks on e-registrite kasutamise tasu või tasu avaliku võimu osutatud teenuste eest riiklik lõiv, avalik-õiguslik rahaline kohustus, mille maksmise sund ja tasu suuruse arvutamise alused tuleb sätestada seadusega.
Seega kui väita, et EIS osutab avalik-õiguslikku teenust, siis on tasud kehtestatud põhiseaduse vastaselt.

Seotud lood

Uudised
  • 28.07.10, 14:40
Register: küsime mõistlikku domeenitasu
Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juht Marek-Andres Kautsi sõnul ei paku domeenireformi vedav EIS avalikku teenust, mis annaks aluse küsitavat domeenitasu põhiseaduse vastaseks pidada.
Uudised
  • 30.09.10, 15:16
Jaanuar toob domeenipaanika?
Eesti Interneti SA teatel on tänaseks ümber registreeritud ainult 4000 ehk 5% enne 5. juulit Eestis registreeritud ligi 79 000st domeeninimest, mille kehtivus lõppeb 5. jaanuaril 2011.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele