Tarbijakaitseamet, Kaupmeeste Liit ja Kaubandus-Tööstuskoda koostasid juhendi hindade 1. juulist kahes vääringus avaldamiseks kauba või teenuse pakkumisel tarbijatele.
1. Hinna avaldamise põhiprintsiip
1.1. Tarbijaid tuleb alati teavitada kauba või teenuse müügihinnast. Müügihind on kauba või teenuse eest tarbija tasutav lõpphind, mis sisaldab kõiki makse.
1.2. Hind peab olema avaldatud viisil, et see oleks tarbijale üheselt arusaadav, kergesti märgatav ja selgelt loetav.
Hinna avaldamise nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 76 Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded¹ ja kahes vääringus hinna avaldamise kohustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2010. a määrusega nr 36.
2. Hinnad kahes vääringus
2.1. Alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 on kaupleja kohustatud avaldama tarbijale pakutava kauba või teenuse hinna nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus peab hinda näitama kauba või teenuse müügikohas trükitehniliselt või käsikirjas vormistatud hinnasiltidel või hinnakirjades. Ka e-kaubanduse korras kauba või teenuse pakkumisel peab hind olema kuvatud kahes vääringus või siis loodud tarbijale võimalus hinna lihtsaks ümberarvestamiseks kroonidest eurodesse ja vastupidi (näiteks hinnakalkulaator kaupleja veebilehel).
2.2. Kauba või teenuse müügikohas ei pea kahes vääringus avaldama:
1) eelpakendatud kaupade ühikuhinda;
2) tarbija tellimusel väljamõõdetud kaubakoguse müügihinda;
3) pakendi tagatisraha suurust.
2.3. Hinna kahes vääringus avaldamise kohustus ei laiene kaupade või teenuste pakkumisele müügikataloogide alusel ja seda põhjusel, et osad kataloogid võivad olla juba trükitud enne kohustuse kehtima hakkamist. Siiski tuleks tarbija võimalike probleemide vältimiseks arvestada uute kataloogide koostamisel hinna kahes vääringus avaldamise vajadusega, seda eriti nende müügikataloogide puhul, mille alusel saab tarbija tellimusi esitada ka pärast eurole ülemineku päeva. Kui kataloogid on juba koostatud ja trükitud enne 1. juulit 2010, kuid ei ole veel tarbijateni toimetatud, tuleks need varustada lisalehega, kus näidatakse kõik kataloogis sisalduvad hinnad nii kroonides kui eurodes.
2.4. Kahes vääringus ei pea hind olema trükitud erinevatele piletitele (ühistranspordi-, teatri-, kino-, muuseumi- või näitusepiletid, loteriipiletid), telefoni kõnekaartidele, kaupluste kinkekaartidele. Piletite müügikohas tuleb aga avaldada piletite müügihinnad nii kroonides kui eurodes.
2.5. Eritariifiga telefoninumbritele helistamisel kõne alguses antav teave teenuse maksumuse kohta võib piirduda tasu suuruse nimetamisega ühes vääringus.
2.6. Hinna kahes vääringus samaaegne avaldamine ei ole nõutav, kui hinna kuvamiseks müügikohas kasutatakse valgustabloosid või muid tehnilisi lahendusi, välja arvatud e-kaubanduse korras kauba või teenuse pakkumisel ja müügil.
2.7. Punktides 2.3 kuni 2.6 kirjeldatud juhtudel avaldatakse kuni eurole ülemineku päevani hind kroonides ja pärast seda eurodes.
2.8. Turu- ja tänavakaubanduse korraldajad, kes võimaldavad kauplejaks mitteolevatel füüsilistel isikutel kaubelda müügipileti alusel, peaksid neid teavitama hinna kahes vääringus avaldamise vajadusest ja hinna ümberarvestamise reeglitest.
2.9. Kauba või teenuse hinna avaldamisel reklaamides või muudes müügiedendusmaterjalides on soovitatav avaldada hind mõlemas vääringus. Samuti tarbijatele edastatavatel arvetel ja ostutšekkidel on soovitatav näidata tarbija poolt tasumisele kuuluv summa nii kroonides kui eurodes.
2.10. Kuni euro käibele tuleku päevani on tehingute aluseks Eesti kroonides avaldatud hind ja hinnal eurodes on vaid informatiivne tähendus. Euro käibele tuleku päevast on tehingute aluseks eurodes avaldatud hind ja hinnal kroonides informatiivne tähendus.
3. Hindade ümberarvestamiseks kindlad reeglid
3.1. Kroonides avaldatud hindade ümberarvestamine eurodesse ja pärast euro käibele tuleku päeva eurodes avaldatud hindade ümberarvestamine kroonidesse toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt. Kuni ümberarvestuskursi määramiseni toimub kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine kroonidest eurodesse hinna jagamise kaudu Eesti krooni ja euro vahelise suhtega 15,6466, mis on Eesti Panga ametlik vahetuskurss.
3.2. Kauba või teenuse eurodes avaldatud hind peab vastama tulemusele, mis saadakse kroonides avaldatud hinna jagamisel arvuga 15,6466. Pärast eurole üleminekut eurodes väljendatud hinna ümberarvestamiseks kroonidesse korrutatakse eurodes avaldatud hind arvuga 15,6466. Vahetuskursi ümardamine hinna ümberarvestamisel ei ole lubatud.
Hinna kroonidest eurodesse ümberarvestamise valem on järgmine:
Hind eurodes = Hind Eesti kroonides : 15,6466
3.3. Punktis 3.2 toodud valemi järgi ümberarvestatud hind ümardatakse ühe sendi täpsuseni kolmanda komakoha järgi. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.
3.4. Ümardamine ühe eurosendi täpsuseni on vajalik kauba või teenuse müügihinna puhul ja muude summade puhul, mida makstakse või arvestatakse. Müügihinna arvutamise aluseks olevate tariifide või ühikuhindade ümardamine ühe eurosendi täpsuseni ei ole nõutav, kui selleks puudub praktiline vajadus. Suurema täpsusastmega, näiteks kolm või neli kohta pärast koma, võib näidata summalt väikseid tariife ja hindu (nt kõneminutihinnad ja kõnealustustasud) või siis selliste kaupade ühikhindu, mida on võimalik osta vaid suuremates kogustes (nt mootorikütuse liitri hind). Tariifide ja ühikuhindade ümberarvestamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et uue vääringu kasutuselevõtt ei mõjutaks tarbijalepingute järjepidevust ega suurendaks teenuse või kauba müügihinda. Eurodesse ümberarvestatud tariifid ja ühikuhinnad avaldatakse sellise täpsusastmega, mis tagab eelnimetatud põhimõtte rakendamise.
4. Hindade kahes vääringus avaldamine
4.1. Jaekauplused
4.1.1. Kahes vääringus avaldatud hinna puhul tuleb vähemalt ühes vääringus hinnale lisada vääringu tähis. Enne üleminekut eurole võib kroonides avaldatud hind olla ainult arvulise suurusena, eurodes avaldatud hinnale peab järgnema vääringu tähis. Vääringu tähis võib olla ka mõlema hinnanumbri taga. Oluline on, et tarbija avaldatud hindadest üheselt aru saaks.
4.1.2. Kahes vääringus ei pea avaldama eelpakendatud (so tootja poolt pakendatud) kauba ühikuhinda. Ühikuhind võib olla avaldatud kroonides kuni eurole üleminekuni. Pärast seda avaldatakse ühikuhind eurodes. Ühelt vääringult teisele ülemineku perioodil tuleb jälgida, et ühes müügikohas pakutavate samaliigiliste kaupade (nt jäätised, kohukesed, joogipiimad jne) ühikuhinnad oleks avaldatud ühesuguses vääringus. Kauba ühikuhinna võib avaldada ka kahes vääringus tingimusel, et teave hinnasildil on nähtav, loetav ja tarbijale arusaadav. Kahe kuu jooksul pärast eurole üleminekut peaksid ühikuhinnad olema avaldatud eurodes.
4.1.3. Lahtiselt müüdava eelpakendamata kauba puhul tuleb kahes vääringus avaldada kauba ühikuhind. Kaupleja poolt pakendatud või tarbija tellimusel välja mõõdetud koguse müügihind avaldatakse enne eurole üleminekut kroonides ja pärast üleminekut eurodes.
4.1.4. Tootja poolt erineva kogusega väljakaalutud ja müügihinnaga varustatud kauba puhul võib kauba müügihind olla märgitud ühes vääringus, kuid müügihinna arvutamise aluseks olev ühikuhind peab kauba müügikohas olema avaldatud kahes vääringus.
4.1.5. Tagatisrahaga koormatud pakendis kauba puhul näidatakse kahes vääringus ainult kaubaühiku hind. Kaubaühiku hinnale lisatav pakendi tagatisraha suurus näidatakse kuni eurole üleminekuni kroonides ja pärast seda eurodes.
4.1.6. Kui hind on märgitud kaubale, kauba pakendile või kauba külge kinnitatud etiketile (nt jalatsid, rõivad, raamatud jne) võib müügikohas oleva riiuli, leti või kaubaaluse vahetusse lähedusse panna seal asuvate kaupade hindade loetelu, kus vastav hind on näidatud nii kroonides kui eurodes.
4.1.7. Allahindluste puhul näidatakse kahes vääringus vaid viimane allahindlust sisaldav hind, millega kaupa või teenust pakutakse.
4.1.8. Tubakatoodete pakendil oleval maksumärgil võib maksimaalne jaemüügihind olla ühes vääringus, kas kroonides või eurodes. Tubakatoodete müügikohas oleval hinnasildil peab hind olema avaldatud kahes vääringus.
4.2. E-kaubandus
4.2.1. E-kaubandus on kauba või teenuse pakkumine ja müük internetis ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta. E-kaubanduse korras kaupleja müügikohaks on tema veebileht. E-kaupleja veebilehel peab vähemalt kaupa või teenust tutvustaval väljal kuvatav hind olema näidatud nii kroonides kui eurodes.
4.2.2. Kui kauba või teenuse kirjelduse juures ei ole hinna samaaegne kuvamine kahes vääringus võimalik võib kahes vääringus hinnad avaldada eraldi hinnakirjas või lisada veebilehele hinnakalkulaatori, mille abil tarbija saab lihtsalt teostada ümberarvestusi kroonidest eurodesse ja vastupidi.
Kaupleja võib oma veebilehele lisada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel kuvatava eurokalkulaatori (samast saab ka vastava programmi koodi) või mõne teise sarnase kalkulaatori.
4.2.3. Kahes vääringus on soovitatav kuvada ka ostukorvi valitud kaupade eest tarbija tasutav lõppsumma.
4.3. Mootorikütuse tanklad
4.3.1. Tanklates kuvatakse hinda elektrooniliselt ja selliselt hinna samaaegne kuvamine kahes vääringus ei ole nõutav. Tanklates on soovitatav kasutada hinnatabeleid, kus oleks näidatud mootorikütuse liitri hinnad teatud vahemikus nii kroonides kui eurodes.
4.3.2. Hinnatabelid peaksid asuma tarbijale nähtavas kohas, kas tankuril, makseautomaadil või teenindusjaama sissepääsu juures.
4.4. Pangad ja kindlustus
4.4.1. Pangakontorites ja internetipangas peavad pangateenuste üldistes hinnakirjades sisalduvad hinnad olema avaldatud kahes vääringus. Sama nõue kehtib ka kindlustusandjate poolt avaldatud üldistele hinnakirjadele.
4.4.2. Internetipangas või kindlustusandjaga Interneti kaudu sooritatud konkreetsete tehingutega seonduvad summad ei pea olema kuvatud kahes vääringus. Ettevõtja veebilehele, kus on võimalik tehinguid sõlmida, või sama ettevõtja üldisele veebilehele peab olema lisatud hinnakalkulaator, mille abil tarbija saab lihtsalt teha ümberarvestusi kroonidest eurodesse ja vastupidi.
4.4.3. Kontoväljavõtetel ja krediitkaardi väljavõtetel (nii paberkandjal kui internetis) ei pea teatud perioodi kontoliikumised ja selle perioodi liikumiste lõppsaldo olema avaldatud kahes vääringus. Kuni eurole ülemineku päevani võivad need summad olla avaldatud vaid kroonides ja pärast seda eurodes.
4.4.4. Sularahaautomaadis (ATM) kuvatav ja paberkandjal väljastatav kontojääk ei pea olema avaldatud kahes vääringus. Kuni eurole ülemineku päevani võib see olla avaldatud vaid kroonides ja pärast seda eurodes.
4.4.5. Maksekorraldustel ja muudel tehingudokumentidel, sõltumata tehingu tegemiseks kasutatavast kanalist (ATM, internetipank, pangakontor) ei pea summad olema avaldatud kahes vääringus.
Seotud lood
Hinna kahes vääringus avaldamine ei ole Kaubandus-Tööstuskoja andmeil nõutav, kui müügikohas kasutatakse hindade avaldamiseks digitaalseid või elektroonilisi lahendusi, valgustabloosid või muid tehnilisi lahendusi.
Tänasest järgmise aasta 30. juunini peab tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes.
1. juulist peavad kaupade ja teenuste hinnad olema tarbijatele esitatud nii kroonides kui eurodes.
Lisaks kindlustundele toob uuest aastast kehtima hakkav euro muutuseid ka eraisikute ja ettevõtjate ellu. Kuna üleminekukurss sai möödunud nädalal selgeks, saab vajalikud muudatused nüüd lõpule viia.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.