EML pöördus müügimaksu asjus õiguskantsleri poole

Eesti Maksumaksjate Liit on seisukohal, et kohalike maksude seaduse § 8 ja Tallinna linnavolikogu määrus on koostoimes õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega vastuolus, sest maksuseadusest ega -määrusest ei selgu üheselt ja arusaadavalt kõik maksukohustuse olulised elemendid ning maksumaksjad peavad oma kohustuste väljaselgitamiseks tutvuma terve rea maksustamist mittepuudutavate seadustega ja nende selgitustega. Seega võib kahtlustada, et maksumaksjatele on maksukohustuse väljaselgitamiseks ja täitmiseks pandud ebaproportsionaalselt palju lisakohustusi.

Järgneb avalduse tekst:

Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks

Lugupeetud härra õiguskantsler

Palun Teid kontrollida, kas kohalike maksude seaduse § 8 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 45 “Müügimaks Tallinnas” on kooskõlas Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega ning Põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

1. KoMS § 8 lg 4 kohaselt on müügimaksuga maksustamise periood kvartal. Tallinna Linna­volikogu 17.12.2009 määruse nr 45 § 13 kohaselt “Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. Määrust rakendatakse alates 1. juunist 2010”.

Leiame, et selline formuleering on ebaselge. Kui maksustamisperiood on kvartal ja maksu­määrust rakendatakse ühe kvartali viimase kuu esimesest kuupäevast, siis võib sellest järeldada alternatiivselt:

a) maks kehtib tagasiulatuvalt alates teise kvartali algusest (1. aprill 2010), või

b) perioodi 1. kuni 30. juuni loetakse eraldi maksustamisperioodiks, või

c) maksu rakendatakse alates III kvartalist ehk 1. juulist, või

d) maksustamisperioodideks hakkavad olema kolmekuulised perioodid alates 1. juunist kuni 31. augustini 2010, alates 1. septembrist kuni 30. novembrini 2010 jne.

2. KoMS § 8 lg 1 kohaselt maksab müügimaksu tegevuskohajärgselt kaupleja kauban­dustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jae­kaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas.

Vastavad mõisted on defineeritud majandustegevuse registri seaduses ja kaubandustegevuse sea­duses. Kumbki neist ei ole maksuseadus ning nende seaduste koostamisel ei ole arvestatud või­malusega, et need hakkaksid kunagi reguleerima maksustamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on kirjas järgmine selgitus:

Majandustegevuse register (MTR) asutati majandustegevuse registri seaduse alusel 15. aprillil 2004. MTR on asutatud erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute (edaspidi ettevõtja) üle avalikkusele kätte­saadaval viisil arvestuse pidamise ja järelevalve teostamise eesmärgil. Erinõudega tegevusala käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seadu­sega sätestatud MTR-i registreeringu või tegevusloa või muu loa olemasolu nõue, mille andmed avalikustatakse MTR-s. Käesoleval ajal toimub andmete kandmine MTR-i 28 eriseaduse alusel.

Näiteks hakkab maksukohustus sõltuma sellest, kas isikul on majandustegevuse registris regist­reering hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustamise, teeninduse, tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise alal (KaubTS § 3 lg 2). Hulgi- ja jaekaubanduse piiritlemiseks tuleb aga pöörduda tarbijakaitseseaduses toodud tarbija mõiste poole. Täiendavalt tuleb veel silmas pidada KaubTS § 12 lõikes 3 toodud erandeid, millal isikul või asutusel ei pea olema registreeringut. Selgusetu on, kuidas peab maksuhaldur käituma, kui ettevõtjal on nõutav registreering puudu või ebaõige registreering.

Lisaks on terve rida eriseadusi, mis näevad ette tegevusloa või muu sarnase loa andmise teatud tegevusalal tegutsemiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on loetelu 27-st eriseadusest lisaks majandustegevuse registri seadusele (http://mtr.mkm.ee/failid/Info/Tegevusalad_jaan2007.doc, vt lisa 3). Jääb selgusetuks, kas eri­seaduste alusel väljaantud tegevusloa alusel tegutsev ettevõtja peab maksma müügimaksu. Samuti võib õiguslik olustik pidevalt muutuda, kui müügimaksu tasumise kohustus hakkab sõltuma sellest, kas riik peab konkreetsel hetkel vajalikult reguleerida mingi valdkonna ette­võtlust eriseadusega või loeb piisavaks registreerimist kaubandustegevuse seaduse alusel.

3. Mõistete “jaekaubandus”, “hulgikaubandus”, “teenindus”, “tegevuskoht” jne sisustamine on küllaltki keerukas, millele viitab asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on esitatud korduma kippuvate küsimuste all 61 küsimust ja vastust nende mõistete kohta (http://mtr.mkm.ee/failid/Info/KKK_kaubandus.doc, vt lisa 4). Internetis avaldatud vastus­tel ei ole õiguslikult siduvat iseloomu ja seni ei ole nende küsimuste esitamisel ega vastuste andmisel arvestatud maksutagajärgi.

Müügimaksu kohustuse väljaselgitamine ja maksu arvutamine muutub ebamõistlikult keerukaks, kui ettevõtja tegutseb korraga mitmel tegevusalal või –kohas, tegeleb üheaegselt nii hulgi- kui jaemüügiga, müüb teenuse osutamise kõrval ka kaupu jne. Vt täiendavalt EML kirjas nr 6 (vt lisa 1) Rahandusministeeriumile esitatud küsimust nr 2.

4. KoMS § 8 lg 2 kohaselt maksustatakse müügimaksuga maksumaksja poolt valla või linna ter­ritooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Seadus ega Tallinna maksu­määrus ei täpsusta, kuidas täpselt piiritletakse valla või linna territooriumil toimuvat müüki (vt EML kirjas nr 6 Rahandusministeeriumile esitatud küsimust nr 3).

5. KoMS § 8 lg 2 viitab käibemaksuseadusele ainult kaupade ja teenuste müügihinna osas. Muude oluliste mõistete nagu kaup, teenus ja müük puhul ei ole ei seaduses ega Tallinna mak­sumääruses toodud ei definitsiooni ega viidet (vt EML kirjas nr 6 Rahandusministeeriumile esi­tatud küsimust nr 4).

6. On ebaselge, kas müügimaksuga maksustatakse müüki, mis on käibemaksuseaduse kohaselt maksuvaba, maksustatav 0% määras või mida ei loeta käibeks. Samuti on reguleerimata maksu­kohustuse tekkimise aeg, valuutakursside arvestamine, kauba tagastamisega seonduv maksude ümberarvutamine jne. Taolised erinevused raskendavad müügimaksu administreerimist ja tekita­vad ettevõtjatele täiendavat halduskoormust näiteks raamatupidamise korraldamisel (vt EML kirjas nr 6 Rahandusministeeriumile esitatud küsimust nr 5).

Maksukorralduse seaduse § 4 lg 2 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.

Eelnevat arvesse võttes on Eesti Maksumaksjate Liit seisukohal, et KoMS § 8 ja Tallinna Linna­volikogu 17.12.2009 määrus nr 45 “Müügimaks Tallinnas” koostoimes on vastuolus õigus­selguse ja õiguskindluse põhimõtetega, sest maksuseadusest ega –määrusest ei selgu üheselt ja arusaadavalt kõik maksukohustuse olulised elemendid ning maksumaksjad peavad oma kohus­tuste väljaselgitamiseks tutvuma terve rea maksustamist mittepuudutavate seadustega ja nende selgitustega. Seega võib kahtlustada, et maksumaksjatele on maksukohustuse väljaselgitamiseks ja täitmiseks pandud ebaproportsionaalselt palju lisakohustusi.

Lugupidamisega

Lasse LehisEML juhatuse esimees