Maksumaksjad küsivad ministeeriumilt müügimaksu kohta selgitusi

Maksumaksjate liit läkitas eile rahandusministeeriumisse pika nimekirja müügimaksu rakendamist puudutavatest küsimustest, milles selgust soovitakse saada.

"Isegi, kui müügimaks oleks Euroopa õigusega lubatud, mida ta meie arvates ei ole, on see maks seaduses nii puudulikult sätestatud, et selle maksu normaalne rakendamine on ülikeerukas ja kulukas. Seda sellepärast, et müügimaksu tasumise kohustus on seotud majandustegevuse registri ja kaubandustegevuse seadustega, millel ei ole iseenesest maksustamisega mingit pistmist," ütles maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis raamatupidaja.ee-le.

Liit soovib oma päringus näiteks täpsustada valdkondi, milles tegevusloa alusel tegutsevad ettevõtjad peavad müügimaksu tasuma hakkama.

Samuti soovivad maksumaksjad teada, milliste kriteeriumite alusel määratakse kindlaks, et kaup või teenus on müüdud konkreetse valla või linna territooriumil – näiteks kui teenuseid osutatakse väljakutsega, kaupa müüakse kataloogi alusel, telefoni teel või internetis vormistatud tellimuste alusel, tellitud kaup tuuakse kliendile koju, toitlustusteenust osutatakse kliendi asukohas jne. Kas aluseks tuleb võtta lepingu sõlmimise koht, kauba üleandmise või töö tegemise koht, müüja asukoht?

Selgitamist vajab, kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht rändkaupluse puhul, kui see peatub mitme omavalitsusüksuse territooriumil - kas sellisel juhul tuleb hakata arvestust pidama iga peatuse kohta?

Maksumaksjaid huvitab ka, kuidas toimub müügimaksuvabastuse rakendamine või maksu tagastamine välisriigi diplo­maatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esin­dusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile, Euroopa Ühen­duse institutsioonile ning NATO liikmesriikide relvajõududele müüdud kaupadelt ja teenustelt.

Maksumaksjate liidu selgitustaotlust rahandusministeeriumile saab lugeda SIIT.

Maksumaksjad avaldasid eelmisel aastal oma seisukoha, et müügimaks on Euroopa õigusega vastuolus. Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis kirjutas EMLi ajakirjas MaksuMaksja müügimaksu analüüsides, et kuigi pealtnäha tundub, et müügimaks on justkui käibemaksu lisaprotsent, siis päris nii see siiski ei ole ning kahel maksul on üsna palju erinevusi.

Lehis juhtis tähelepanu sellele, et müügimaks on oma olemuselt käibemaksu primitiivsem vorm, mis eksisteeris Euroopa riikides enne seda, kui otsustati kasutusele võtta ühtlustatud lisandväärtuse maks."Seda oli vaja teha eelkõige sellepärast, et müügimaks on olemuselt kumuleeruv, mis tekitab topeltmaksustamist, moonutab konkurentsi ning piirab kaupade ja teenuste vaba liikumist," selgitab Lehis lisades, et müügimaks võib kumuleeruda nii käibemaksuga kui ka sama või mõne teise omavalitsuse müügimaksuga."Sellisel viisil, nagu KoMS § 8 sätestab müügimaksu, ei olegi võimalik kumulatsiooni vältida. Ainus mõeldav mittekumuleeruva müügimaksu vorm saaks olla täiendav kohalik maksumäär riiklikule käibemaksule," nentis Lehis.

Ka tööandjate keskliit ning kaubandus-tööstuskoda on juhtinud tähelepanu sellele, et müügimaks ei sobi kokku Euroopa käibemaksu arvestuse põhimõtetega. Rahandusministeerium on selles küsimuses jäänud teisele seisukohale.

Ernst & Young Baltics ASi maksupartner Ranno Tingas märkis tänases Äripäevas, et kuna mitte kõiki kaupu ei maksustata müügimaksuga ning selle eristamine on vähemalt esimese hooga keeruline, võib ette näha mitmete probleemide üles kerkimist.