Head uut maksuaastat!

Püüan kompaktselt anda ülevaate olulisematest muudatustest maksuliikide kaupa.

Tulumaksumuudatused

Tulumaksumäär

Mäletatavasti pidi algselt 01.01.2009 jõustuma madalam tulumaksumäär (20%), kuid Riigikogu otsustas oma lubadusest taganeda ning maksumäärade järk-järgulist alanemist lükati aasta võrra edasi, jättes ka 2009. aastaks kehtima maksumäära 21%.

Nii nagu oodata võiski, otsustas Riigikogu nüüd lõplikult loobuda tulumaksumäärade alandamisest ning kehtestas alates 2010. aastast kehtivaks maksumääraks 21% (muudatused TuMS § 4 lg-tes 1 ja 11). Maksumäärade alanemise sätet seaduses enam ei ole.

Kuna maksumäära muutmisega seoses peab muutma ka tulumaksuseaduse rakendussätteid, siis aeti ka see asi korda (muudatused TuMS § 61 lg-tes 25, 27 ja 28). Need sätted reguleerivad TuMS § 54 lg 5 alusel mahaarvatava tulumaksu summa arvutamist ning TuMS § 50 lg 1 või 2 ja 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust mahaarvamiste tegemist muudel juhtudel.

Olgu lugejale siinkohal meelde tuletatud, et maksumäärade alandamisest loobumise põhiseadusevastasus ei ole välistatud. Sama kehtib ka järgmise muudatuse (maksuvaba tulu) kohta.

Maksuvaba tulu

Ka maksuvaba tulu osas tegutses Riigikogu kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ning hülgas oma varasemad lubadused ? 2010. aastal ja edaspidi on maksuvaba tulu 27 000 krooni. Seadusesse varem sisse kirjutatud ja kord juba edasi lükatud maksuvaba tulu osa suurenemine kaotati (muudatused TuMS §-s 23). Aitäh sellegi eest, et maksuvaba tulu ei vähendatud.

Täiendav mahaarvamine laste osas

2008. aastal oli lapsevanematel võimalik nautida õigust arvata täiendavalt maha maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta. 2009. aasta piirati seda õigust ning lubati teha täiendav mahaarvamine alates teisest lapsest, kuid et asi ilusam välja näeks, jäeti esialgu seaduse teksti sisse lubadus taastada esimese lapse soodustus 2010. aastal.  Tühjagi. Ka selle sätte võite unustada ja olla õnnelikud, et lapse maksusoodustust üldse ära ei kaotatud.

Erinevalt tulumaksumääradest ja maksuvabast tulust suudeti esimese lapse soodustuse taastamise sätte jõustumine kogemata näha ette alates 01.01.2010, mistõttu ei saa ka rääkida tähtajalisest maksusoodustusest, kuna säte ei ole veel jõustunud. Uus seadus lihtsalt tunnistab varasema seaduse sätte enne selle jõustumist kehtetuks.

Õppelaenu intressid ja ametiühingute liikmemaksud

Alates 01.01.2010 kaotavad nii õpilased kui ka nende vanemad õiguse tulust maha arvata õppelaenuintresse (muudatused TuMS § 26 lg-tes 1, 3 ja 4).  Seaduse seletuskirja kohaselt teenib riik sellega 2011. aastal 25 miljonit krooni, st see jääb inimestele 2010. aasta tuludeklaratsioonide alusel tagastamata.  2009. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis saab õppelaenuintressid veel maha arvata.

Kuna soodustuste piiramisega muutub lihtsamaks arvepidamine ja tõendite vormistamine, siis tunnistati kehtetuks ka TuMS § 26 lg 4, mille alusel on rahandusministri määrusega kehtestatud koolituskulude ja õppelaenuintresside tulust mahaarvamise täpsem kord. Muu hulgas kaob ära vorm INF 7, millel pangad esitavad MTA-le info õppelaenuintresside kohta. Kuivõrd 2009. aasta kohta vastav soodustus kehtib, lisati seadusesse ka rakendussäte, mis säilitab INF 7 esitamise kohustuse 2009. aasta kohta (TuMS § 61 lg 36).

Alates 01.01.2010 ei saa ka ametiühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemakse enam oma tulust maha arvata.  Ka siin on põhjuseks kulude kokkuhoid. Riik võidab sellega umbes 10 miljonit krooni.  Ka siin avaldub reaalne mõju inimeste sissetulekule ja riigi väljaminekule alles 2011. aasta kevadel, sest 2009. aasta kohta saab mahaarvamisi teha. Seoses sellega kaob ka ära vorm INF 8.

Sigakoer Eesti maksumaastikul saavutuseks. Nimelt loetakse tulumaksuseaduse mõistes riigitulundusasutus (konkreetselt Riigimetsa Majandamise Keskus) sisuliselt võrdseks äriühingutega, nähes ette, et riigitulundusasutuse puhaskasumist riigieelarvesse kantud summa maksustatakse TuMS § 50 lg 1 alusel tulumaksuga. Vaja oli seda muudatust selleks, et võtta RMK kasumist suurem osa riigieelarve tuludesse, ikka püha euro nimel.

Riigikogu sai sel aastal maha ka millegagi, mida võiks hellitlevalt kutsuda non plus ultra

Kogu konstruktsioon on ajuvaba juba selle pärast, et põhiseaduse § 115 kohaselt peab riigieelarve kajastama kõikide riigiasutuste tulusid ja kulusid, mistõttu ei tohiks olla üldse võimalik teatud osa riigituludest maksustada riigile laekuva maksuga. Hoolimata sellest, et Riigikohus on juba 2000. aasta otsuses (vt kohtuasja 3-4-1-1-00) kirjutanud konkreetselt, et Riigimetsa Majandamise Keskuse kõik tulud ja kulud peavad olema riigieelarves, on seda kohtuotsust siiamaani kasutatud kohvitassialuse või muu sarnase tarbeesemena. Kuigi sellesama euro huvides oleks palju parema tulemuse andnud, kui asuda Riigikohtu otsust täitma ja tuua kogu metsatulu eelarve tuludesse.

Seejuures on riik iseenda vastu sedavõrd helde, et riigitulundusasutusele tekitati kohustus maksta tulumaksu § 50 lg 1 alusel tagasiulatuvalt juba 2009. aasta 1. augustist. Märkimisväärne on aga iseenesest kontseptsioon, kuidas sätet tagasiulatuvalt jõustada, jättes mulje, et see ei ole tagasiulatuv jõustamine. Seadus näeb ette, et Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 11 jõustuvad 2009. aasta 1. detsembril ning neid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2009. aasta 1. augustist.  Kuna riik ise on vastava sätte adressaat, on tagasiulatuvast jõustamisest tekkiv riive muidugi näiline.

Alates 01.01.2010 laienevad riigitulundusasutusele ka TuMS §-d 49-52 (lisaks § 50 lg-le 1), st kohustus maksta tulumaksu kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Olgu siin igaks juhuks meelde tuletatud, et see muudatus puudutab ainult ühte riigiasutust ? Riigimetsa Majandamise Keskust ?, kõikide teiste riigi- ja omavalitsusasutuste jaoks jääb kõik endiseks, nemad maksavad tulumaksu erisoodustustelt (TuMS § 48) ja peavad väljamaksetelt tulumaksu kinni (TuMS § 40).

Kohustuslik kogumispension

Mäletatavasti peatas Riigikogu seadusemuudatusega alates 01.06.2009 sissemaksed fondidesse ning ka kohustatud isikute maksekohustused.  Kuni 30.11.2009 oli isikutel võimalik otsustada, kas jätkata alates 01.01.2010 endapoolseid makseid või valida üldskeem, mille kohaselt jätkuvad maksed alles 01.01.2011.

Need, kes otsustasid juba 01.01.2010 jätkata, jagunevad kaheks grupiks. Esiteks 1942.—1954. aastal sündinud isikute puhul jätkub kõik alates 01.01.2010 vanaviisi, st tasutakse 2% kohustatud isiku makset ning 4% riigi poolt. Teiseks 1955. aastal ja hiljem sündinud isikute puhul jätkuvad 01.01.2010 vaid nende endapoolsed maksed (2%). Riik kompenseerib oma osa hiljem.

Konkreetselt raamatupidaja töös tähendab see, et enne aastavahetust tuleb külastada kodulehte www.pensionikeskus.ee ja välja selgitada, kelle tasudelt tuleb 2010. aastal taas 2% kinni pidada, sest nagu ikka, toimub maksustamine väljamakse tegemise aja järgi. See, kas ja kui palju sotsiaalmaksust isiku pensionikontole kantakse, tööandjat ei puuduta.

Muudatused võtab kokku järgnev pensionikeskuse kodulehel avaldatud tabel.

Kogumispensioni maksete protsendid aastatel 2010-2017

 

 

 

 

 

Maamaksu muudatused

MaksuMaksja ilmumise ajal ei ole maamaksuseadus veel küll vastu võetud, kuid Riigikogu menetleb aasta lõpus usinalt ning jõustab ulatuslikud maamaksuseaduse muudatused suure tõenäosusega 01.01.2010. Järgnevat tasub eeltoodud põhjusel üle kontrollida, kui seadus on vastu võetud ja avaldatud.

Peamistest kavandatavatest muudatustest on põhjalik MaksuMaksja lugeja juba ülevaate saanud, kuid olgu siinkohal ka lühike kokkuvõte esitatud viidatud artiklist.

Senised kolm maamaksu tasumise tähtaega asendatakse kahega ning seejuures tuuakse esimene tähtaeg ettepoole, samale ajale tuludeklaratsioonide esitamise tähtajaga, et tulumaksu tagastusnõuetega saaks kohe tasaarvestusi teha. Maamaksu esimeseks tähtajaks jääb 31. märts, teiseks tähtajaks on 1. oktoober.

Alla 1000-kroonine maamaks tuleb tasuda tervenisti esimesel tähtajal. Juhul kui maks ületab 1000 krooni, tuleb esimesel tähtajal maksta pool maksusummast, aga mitte vähem kui 1000 krooni.

Maamaksu haldamiseks tehtavate kulude vähendamiseks tõstetakse maamaksu määramise alampiiri 50 kroonini senise 20 krooni asemel.

Maamaksukohustus määratakse aasta täpsusega ning maksukohustus tekib 1. jaanuaril. Kui aasta jooksul omandiõigus või kasutusõigus muutub, siis uuel isikul tekib maksukohustus alles järgmise aasta 1. jaanuaril.

MTA e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Need, kes ei ole seda teada andnud või teatavad ruttu, et neil ei ole enam e-posti aadressi, saavad maksuteate paberkandjal.

Käibemaksumuudatused

Käibemaksugrupp

Juba 2008. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse muudatused, millest üks osa jõustub alles 01.01.2010. Nimelt ei peetud paslikuks Euroopa õigusega vastuolus oleva korra muutmist tavapärases tempos, selle asemel otsustati jõustumine edasi lükata.

Uus regulatsioon erineb praegusest kardinaalselt. Kehtiv kord näeb ette, et isikud registreeritakse küll ühe käibemaksukohustuslasena, kuid nende maksuarvestuses registreerimise tulemusel suurt midagi ei muutu ? käibedeklaratsioonid esitatakse eraldi, enammakstud maksu osas on arvestus iga isiku osas eraldi, samuti maksukohustuste osas, kuid vastutus on solidaarne. Praegune kord ei loe grupisiseseid tehinguid käibeks vaid juhul, kui teenust või kaupa kasutatakse täielikult maksustatava käibe tarbeks.

 Uus kord näeb ette, et isikud käituvad ka sisuliselt käibemaksugrupina. Esiteks tähendab see, et lisaks ema- ja tütarettevõtjale saavad käibemaksugrupina registreerida ka majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel, kui samale isikule kuulub rohkem kui 50% käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest, või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Nad määravad endi hulgast ühe isiku, kes on esindusisik ? st kes esindab käibemaksugruppi, esitab ühe käibedeklaratsiooni kõigi nimel ja esitab käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi. Ka enammakstud maks tagastatakse esindusisikule.

Käibemaksugruppi kuuluvate isikute vahelisi tarneid ei loeta käibeks sõltumata sellest, kas see on suunatud maksustatava või maksuvaba käibe genereerimisele. Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupi välise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga.

Põhjaliku ülevaate saamiseks soovitan tutvuda maksuhalduri selgitustega.

Suur käibemaksupakett

Lisaks eelpool toodule võttis Riigikogu 11.11.2009 vastu väga ulatuslikud käibemaksuseaduse muudatused, mis enamuses jõustuvad 01.01.2010.  Nendest muudatustest on suures osas juttu nii selles ajakirjas  kui ka varem ilmunud artiklis.  Peamiselt muudetakse käibe tekkimise kohaga seonduvaid reegleid ning teine oluline muudatus puudutab teises EL liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamist ning Eestis teise EL liikmesriigi käibemaksukohustuslastele käibemaksu tagastamist.

Käibe mõiste

Lisaks leidis tee seadusesse selline säte, mis loeb expressis verbis kauba tasu eest sundvõõrandamise käibeks (KMS § 4 lg 1 p 4). Põhjendus muudatuse osas on konstateering, et direktiiv reguleerib seda küsimust nii, ja käibemaksuseadus seni otseselt mitte.  Midagi sellest aga tegelikult ei muutu, olime ka enne sama õnnelikud, pigem on tegemist selgitusliku sisuga muudatusega.

Käibe tekkimise aeg

Muudetakse regulaarsete tarnete käibe tekkimise aja reegleid. KMS § 11 lg 4 uus sõnastus näeb ette, et teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud.

12 kuu kriteeriumi sätestamise võimaluse näeb ette käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) artikli 64 muudatus. Käibemaksuseaduse § 11 lg 4 muudatus puudutab regulaarseid tarneid, mille osas on pooled kokku leppinud n-ö summaarse arvestuse mingi perioodi lõikes (nt esitatakse koondarve kogu 2009. aastal osutatud teenuste eest 31.12.2009 seisuga kõikide osutatud teenuste eest kokku). Muudatus ei puuduta sellise teenuse osutamist, mis vältab kauem kui üks maksustamisperiood (tavapäraselt kalendrikuu). Näiteks kui tellitakse ehitusteenus (maja ehitamine) ja teenust osutatakse 1,5 aastat, siis loetakse teenus osutatuks ikka alles perioodil, mil teenuse osutamine lõpeb (viimane fikseeritakse näiteks tööde vastuvõtu aktiga).

Elektrooniline käibedeklaratsioon

Mäletatavasti nõudis maksuhaldur vastavalt käibedeklaratsiooni täitmise juhendi preambulas sätestatule 2009. aasta algusest deklaratsiooni elektroonilist esitamist, kui isik on olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud vähemalt 12 kuud. Kuna õiguskantsler juhtis rahandusministri tähelepanu sellele, et seaduse kohaselt ei ole elektrooniline deklareerimine ette nähtud, muudeti deklaratsiooni vormi ning anti maksukohustuslastele vabad käed deklaratsiooni vormi valikul.

Ka EML tõstatas selle probleemi ning soovitas omapoolset paindlikumat lahendit.  Riigikogu on nüüd pakkunud välja omalaadse kompromissi. Edaspidi hakkab olema nii, et käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal (KMS § 27 lg 11).

Seega need käibemaksukohustuslased, kes peaksid alates 01.01.2010 esitama elektroonilisi deklaratsioone, kuid soovivad mingil põhjusel esitada deklaratsiooni paberkandjal, peavad esitama maksuhaldurile vastava motiveeritud taotluse. Maksuhaldur menetleb seda tavapärases korras ning menetluse tulemusel antav haldusakt on üldkorras vaidlustatav.

Kuna deklaratsiooni esitamist puudutav on menetlusõigus, siis tuleb alates 01.01.2010 esitada elektrooniline deklaratsioon sõltumata sellest, et deklareeritakse 2009. aasta detsembri käivet. Kellel tekib uuel aastal vastav kohustus, võiks vana aasta sees oma paberdeklaratsiooni maksuhaldurile üle anda, sest arvestades, et taotlust saab maksuhaldur menetleda kuni 30 päeva ning vajadusel ka menetlustähtaega pikendada, võib 20. jaanuar juba läbi olla ning deklaratsioon esitamata. Kui selleks ajaks ei ole maksuhaldurilt aktsepti saabunud, võiks paberil deklaratsiooni siiski ära esitada, maksuhaldur palub selle peale lihtsalt puudused kõrvaldada ja määrab selleks tähtaja. Deklaratsioon loetakse esitamata jäetuks alles pärast seda, kui tähtaeg on möödunud. Tähtaja määramisel tuleks esitada taotlus tähtaja pikendamiseks kuni esimese taotluse läbivaatamiseni.

Nipet-näpet muudatusi on veel, kuid nendega soovitan huvilistel Riigi Teataja andmebaasi vahendusel tutvuda.

Aktsiisimuudatused

Aktsiisimuudatusi on erinevaid, kuid need, mis lähevad meie lugejale kõige enam korda, on seotud paraku aktsiisimääradega. Seetõttu esitan muudatused tabeli kujul.

 Maksukorralduse seadus

Maksukorralduse seaduse osas on tegelikult küll mitu muudatust, kuid siinkohal on paslik ära tuua vaid see, mis puudutab FIE-de ümberregistreerimist.

Ka sellest teemast on MaksuMaksja lugeja juba ülevaate saanud, kuid räägin paari sõnaga siiski tähtsamast. Juba 04.06.2008 võttis Riigikogu vastu kauninimelise seaduse: äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse.

Seaduste muutmise tulemusena registreeritakse FIE-d edaspidi äriregistris. Need, kes on seni maksuhalduri peetavas registris, saavad kuni 2009. aasta lõpuni tasuta äriregistrisse ümber registreeruda. Kes 2009. aasta lõpuks ei ole end äriregistrisse kanda lasknud, on seaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise lõpetanud ning nad kustutatakse maksukohustuslaste registrist. Mida head võib halba sellest juhtuda võib, on MaksuMaksja lugeja just värskelt lugenud käesoleva numbri uudiste rubriigist.

Eelnev ei kehti vandetõlgi, notari ja kohtutäituri kohta ? nemad ei ole FIE-d äriseadustiku mõttes, kuid nende suhtes kohaldatakse maksustamisel FIE-de kohta sätestatut, kui seaduses ei sätestata teisiti.

 Artikkel on avaldatud EML ajakirja MaksuMaksja detsembrinumbris.

 

Autor: Lemmi Kann, Martin Huberg