Marco Groen: hea maksusüsteemi ehitamine nõuab aastakümneid

Intervjuu Ernst & Young LLP's Eastern Europe Business Groupi juhi Marco Groeniga:

Eksperdid ütlevad, et eelkõige Hollandi ettevõttesõbralik maksukeskkond meelitab riigi kaudu investeeringuid tegema. Mis on Hollandi maksupoliitika edu võti?

Maksuspetsialistina osutaksin kolmele asjale. Esiteks: Hollandi maksusüsteem väldib ettevõtete kasumi topeltmaksustamist. Kui ettevõtte teises riigis paiknev omanikfirma võtab kasumi välja, maksustavad mitmed riigid seda dividendidena. Holland on selles küsimuses juba 40 aastat seisukohal, et see on vale - kasumit saab maksustada ainult selles riigis, kus see on teenitud. See on üks olulistest põhimõtetest, millele Hollandi praeguse maksusüsteemi ehitamine on tuginenud.

Teiseks maksulepingud. Holland ei saa küll teistele riikidele ette kirjutada, milline peaks olema nende maksupoliitika, aga maksulepingutega saab seda maastikku mõjutada - kaks riiki lepivad omavahel kokku, kuidas oma ärisid ja nende kasumeid kaitsta. Hollandil on lepingus tavaliselt maksuvabastuspunktid, mis on maksumaksjale soodsad. Holland on alati pidanud väga põhimõttelisi läbirääkimisi, et saavutada oma tõekspidamistele vastavad lepingutingimused, mille tulemusena Hollandi firmale välja makstud dividendid on tavaliselt väga madalalt maksustatud või siis hoopis maksustamata.

Kolmas ja väga oluline punkt - meie maksuametnikud on sama sõbraliku suhtumisega nagu klienditeenindajad kaubanduskeskuses. Nad ei näe ennast isikutena, kes peavad inimestest iga hinna eest viimase raha välja pigistama. Hollandis on tavaline, et istutakse maksuametnikuga asjade arutamiseks koos maha. Maksuametnikud on väga mõistvad ja sõbralikud, ei kasuta survestamistaktikat ning püüavad alati leida parima lahenduse, seda muidugi seaduse piirides. Ja peab ütlema, et see tasub ennast ära, sest mõlema poole jaoks on lihtsam ja parem, kui nad teavad, et võivad rahumeeli tööd teha ega pea üksteisega võitlema.

Need on põhimõtted, millele Holland on 40-50 aastat tuginenud ning mis on ennast viimase 10-20 aasta jooksul igati ära tasunud - paljud rahvusvahelised firmad eelistavad omada peakorterit Hollandis.

40 aastat on väga pikk aeg, meil paraku aega nii palju ei ole.

Maksuseadusi võib muuta ja lepinguid sõlmida tehniliselt üsna kiiresti, aga sellest ei piisa. Tuleb saavutada ka rahvusvaheline usaldusväärsus. Teiste riikide ettevõtted peavad olema veendunud, et Eesti maksupoliitikale ja -seadustele võib kindel olla, ja mitte ainult praegu, vaid ka järgmisel 40 aastal.

Hollandil on ette näidata 40 aastat stabiilsust ja maksumaksjate mõistlikku kohtlemist. Kuigi lepingute osa selles protsessis võtab kõige vähem aega, nõuavad needki aastatepikkust läbirääkimist. Nii noorel riigil nagu Eesti ei saagi olla kaheksakümmend lepingut nagu Hollandil. Te peate olema kannatlikud ja seda ka läbirääkimiste kontekstis, et saavutada endale vajalikud kokkulepped.

Ma kujutan ette, et noorel Eestil võivad läbirääkimised endast suuremate riikidega heade maksulepingute saamiseks võrreldes Hollandiga tunduvalt keerulisemad olla, ja seda osalt ka maksupoliitika pärast. Näiteks peab Eesti siiani kinni tulumaksu litsentsitasult.

Mida samuti ei saa üleöö muuta, on maksuameti imago. See on mentaliteedi küsimus, mida ei saa nupule vajutades või seadust ümber tehes muuta. Selleks on vaja aega. Pärast Läti ja Leedu külastamist ja paaripäevast Eestis viibimist olen kuulnud, et Eestis on maksuametnikud rohkem klientidega koostööle orienteeritud.

Sellele peab aga ka riik ise suunama ning seda soosima, sest iseenesest ei juhtu midagi.

Mis praeguses finants- ja majanduskriisi tingimustes maailma maksunduses toimub?

Toimub see, et mitmed riigid tulistavad endale ise jalga, muutudes maksumaksjate suhtes liiga nõudlikuks ja ahneks. Samas püüavad teised oma maksusüsteemi välisinvestorite jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta, nagu näiteks Belgia, Šveits, väike Luksemburg, kellel endal pole loodusvarasid ega suurtööstust, aga on oskus teha raha, olles võtmemängija rahvusvahelises äris.

Rääkides Ida-Euroopast, on väga tugev tegija muidugi Küpros, kellel on enamiku riikidega väga head maksulepingud. Lisaks sellele on Küprosel ka siseriiklikult ettevõtete jaoks väga ahvatlev maksupoliitika. Maksud pole aga ainukeseks põhjuseks, miks mõned firmad valivad Küprose, teised Luksemburgi ja kolmandad Hollandi.

Viimasel paaril aastal on näiteks Venemaa ärimehed hakanud eelistama Hollandit odavamale Küprosele, kuna öeldakse, et Hollandil on parem maine. Ma arvan, et see on vaid aja küsimus, kui teisedki investorid selle info läbi seedivad, ja Holland on nende tulekuks valmis. Kui seni Küprosega harjunud investorid natuke rohkem lääne poole tulevad, avastavad nad lisaks ettevõtlussõbralikule maksusüsteemile ka selle, et lennuühendus on siin tihedam. Ja sellised asjad loevad.

Ka mitmed Eesti ettevõtted on viimaste aastate jooksnud viinud oma juriidilised kehad Hollandisse. Võib tekkida küsimus, kas tegu pole mitte maksudest kõrvalehoidmisega. Kuidas Holland sellele vaatab?

Siin on kaks poolt - kui need äriühingud asuvad Hollandis, käivad nad kohalike maksuseaduste alla. Holland on väga huvitatud tõsistest investoritest ja mida riik kindlasti ei taha, on nn e-postkastifirmad, kes on ennast lihtsalt Hollandisse registreerinud ega oma siin peale digitaalse mitte mingit muud sisu. Kui Eesti riik pöördub Hollandi poole ja küsib ametlikku informatsiooni, siis me ka anname selle välja - see on ette nähtud ka meie maksulepingus.

 Kui välismaine ettevõte vastab Hollandi rahandusministeeriumi määratud majandusliku sisu tingimustele, omab siin valdusfirmat ning teeb äri, võib see ettevõte end Hollandis kindlalt tunda.

Kui siin püütakse kopeerida aga nn Küprose-varianti, siis ma selles muidugi kindel poleks.

Kuidas Teie defineerite maksude optimeerimise ja maksude vältimise vahet?

Kui võrrelda Hollandit ja Eestit, siis kindlasti on kultuurilised ja suhtumise erinevused. Hollandi ülemkohtu otsuse järgi ei ole maksude vältimine seadusevastane tegevus. Kui sa näiteks leiad, et Hollandi maksud on liiga kõrged ja tahad oma makse teises riigis maksta, on sul õigus seda teha. Küsimus on pigem selles, kuidas sa seda teed. Kui sul on näiteks Hollandis farm, aga sa ei taha siin makse maksta, siis sa pead oma lehmad treilerisse ajama ja sõidutama nad teise riiki, kus nende pidamine on sinu jaoks kasulikum, ning Holland laseb sellel rahulikult sündida.

Aga kui Hollandi ettevõte püüaks oma tulu viia teise riiki, on lugu juba hoopis teine.

Mina isiklikult olen seisukohal, et kui keegi teenib raha, siis on see tema raha ja tal on õigus otsustada, kus oma makse maksta.

Kui ettevõtja lahkub Eestist, olgu põhjuseks siis maksud või midagi muud, ja loob Hollandis valdusfirma, on see täiesti seaduslik. Kui ettevõtja n-ö teeskleb Hollandis valdusfirmat ja jätkab tegevust teises riigis, on tal kindlasti jama majas. Sellist maksudest kõrvalehoidmist püüab Hollandi maksuamet kindlasti ära hoida.

Kas Eestil on lootust saada Baltimaade finantskeskuseks?

Ma julgen öelda, et praegu on Eesti maksusüsteemil mõningaid eeliseid nii Läti kui ka Leedu maksusüsteemi ees, aga head asjad võetakse teatavasti kiiresti ka teiste poolt üle ning see võib kolme riigi vahel konkurentsi tekitada.

Sellega on kokku puutunud ka Holland ja me suhtume oma maksustrateegiatesse seetõttu väga tõsiselt, et oma atraktiivsusega teistele riikidele mitte alla jääda. Riigid tegelevad heade maksustrateegiate kopeerimisega väga järjekindlalt.

Luksemburg ja Holland näiteks hoiavad teineteisel pidevalt silma peal - kord on ühel riigil mingis lõigus eelis, siis jälle teisel. Teised riigid püüavad samuti rongi peale hüpata ning on vägagi visad, et pakkuda ettevõtetele parimat ning turvalist ärikeskkonda.

Millised on Teie muljed Eestist?

Ma olen Ida-Euroopaga tegelenud juba pikki aastaid. Ma ei saa öelda, et miski siin üllataks mind, aga ma pean ütlema, et nii minu siinsed kolleegid kui ka kliendid, kellega kohtusin, on väga avatud mõtlemisega, mida ei saa öelda kõikide riikide kohta, kus töö asjus viibinud olen. Ja see on täpselt see suhtumine, mida Eesti vajab, et üle võtta teiste riikide häid kogemusi.