Pankroti algatamine kaob minevikku

Võlgnikeks tohib kohustusi täitmata jätnud inimesi ja firmasid nimetada alles pärast pankroti väljakuulutamist. Praeguse seaduse kohaselt on võlgnik isik, kelle suhtes on pankrotimenetlus algatatud.

"Pankrotimenetluse algatamisest loobumine on kantud soovist vältida isiku märgistamist pankrotivõlgnikuna enne tegeliku pankroti väljakuulutamist. Selline märgistamine võib võlgniku jaoks kaasa tuua negatiivseid majanduslikke tagajärgi, seda eelkõige juhtudel, kui esitatakse põhjendamata pankrotiavaldus," põhjendas seaduseelnõu seletuskiri.

"Negatiivne tagajärg tuleneb ühiskonna tõrjuvast suhtumisest pankrotivõlgnikusse  – suure tõenäosusega katkeb enamik majandussuhteid ja enne pankrotiavaldust toimetulevalt tegutsenud isikul ei jäägi muud üle, kui minna pankrotti," lisas seletuskiri.

Mõiste „pankrotimenetluse algatamine“ asendatakse pankrotiseaduses neutraalsema terminiga „ajutise halduri nimetamine“. Väljendist „pankrotimenetluse algatamine“ soovitakse hoiduda, kuna see mõjub võlgnikule märgistavalt ning võib pahatahtlikult esitatud pankrotiavalduse korral tekitada talle märkimisväärset varalist kahju, mille hüvitamise nõuet – hoolimata vastava nõudeõiguse olemasolust – võlgnik üldjuhul ei suuda maksma panna.

Terminivahetus sisulisi ümberkorraldusi võlgniku pankroti väljakuulutamisse ei too, märkis seletuskiri samas, ajutise halduri ülesannete maht ja kohtu tegevus võlgniku maksevõime hindamisel jäävad samaks.

Lisaks kohustatakse ajutust haldurit määrama 20 päeva jooksul alates pankrotiavalduse esitamisest ja eelistungi pidamisest. 20päevase tähtaja sätestamine on tingitud asjaolust, et praktikas venitavad kohtud pankrotiavalduse läbivaatamisega ja pankrotimenetluse algatamisega, mis võib võlausaldajale kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

Praegu tuleb kohtul kiiresti tegutseda üksnes siis, kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise. Sel juhul pole vaja eelistungit pidada; kohtul tuleb ajutine haldur tuleb leida 10 päevaga.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja