Kutsetunnistuse taotlemine on kujunenud oluliseks motivaatoriks, et tõestada
nii endale kui ka tööandjale oma professionaalseid oskusi ja pädevust. Olen
kuulnud nii mõnegi asjaliku töötaja kommentaari pärast kutsekvalifikatsiooni
nõuetega tutvumist: “Loed läbi ja saad ise ka aru, mida oskad ja võid.” Või:
“Saab selgeks, kuhu pürgida ja mida juurde õppida.” Huvi kutse omistamise vastu
annab töötajale selguse olemasolevates ja puuduvates oskustes, teadmise
koolitusvõimaluste kasutamiseks ning oma karjääri ja arengu kavandamiseks.
Kontrollimisvajadus väheneb
Kutsetunnistuse olemasolu korral väheneb vajadus töötaja teadmiste, oskuste ja töösoorituse nõuetele vastavuse kontrolli järele, sest kandidaadi ettevalmistusele ja kogemustele on antud pädevate hindajate garantii. Kutsetunnistuse saamiseks peab töötaja tõestama oma pädevust tippspetsialistidest koosnevale erapooletule kutsenõukogule. See eeldab lisatööd ja dokumentide koostamist. Kui töötaja selle ise ette võtab, võib eeldada, et ta usub endasse ning tahab kinnitust, kas tema kvalifikatsioon vastab ametinõuetele. Nii annab kutsetunnistuse olemasolu märku töötaja pühendumusest ja ambitsioonikusest.
Tööandja saab kutsetesüsteemi rakenda arenguvestluste abimaterjalina ja talentide arendamise mõõdikuna. Nii võib kutse omistamise süsteemist saada organisatsiooni personalitegevusi ühendav ja süstematiseeriv töövahend.
Kutsetesüsteem korrastab ka tööjõuturgu, selgitades tööandja ootuseid tööjõu hariduse ja väljaõppe ning tööharjumuste ja -hoiakute suhtes. Personalijuhtimises annab see võimaluse luua selge ja korrastatud ametitesüsteem ning kavandada koolitusplaane.
Kutsestandard lihtsustab juhtide tööd, sest selles kirjeldatut saab kasutada ametinõuete määratlemiseks ja ametijuhendi koostamiseks.
Kutsestandardit saab rakendada töötajate arengukavade koostamisel. Standardi tasemete nõuded saab võtta organisatsioonisisese täiendkoolituse aluseks. Oskuste, teadmiste ja tegevusnäitajate osa võib olla töötaja isikliku koolitusplaani alus ja arenguvestluse teema. Järgmine kutsekvalifikatsiooni tase motiveerib töötajaid õppima ja võimaldab palgatõusu. Organisatsiooni tunnustus või palgaastme muutumine kutsetunnistuse saamise korral kinnitab kutsetunnistuse olulisust ja ametioskuste väärtustamist.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.