Andmed näitavad täpselt, kuhu läheb raha ja kust tuleb kasum

Maru Betoonitööde tegevjuht Taavi Varb hakkas andmete jälgimisega tegelema 2012. aastal, kui pärast esimest tegevusaastat tekkis küsimus, miks tulemused sellised on ja milline turg üldse on. Sellest ajendatuna hakkas ta võrdlema ettevõtete majandusaasta aruandeid, esimene Excel valmis 2012. aastal ning ettevõtte eesmärgid muutusid realistlikumaks.

Ühe andmetest saadud ahaa-efektina kirjeldab Taavi Varb hetke, kui kliendibaasi analüüsides sai selgeks, et hinnapäringud, käive ja kasum tulevad sageli erinevatest kohtadest. „Ühed tegevused on need, millega me raha teenime, teised need, kust käivet saame. Kolmandale kulutame oma eelarvestamise energiat ja pakkumised tulevad hoopis neljandast kohast,“ kirjeldab ta. „Seega tuleb kasumliku töö osakaalu suurendamisega pidevalt ja tõsiselt tegeleda.“ Andmetele tuginedes on Varb juhina teinud ka ebapopulaarseid otsuseid, näiteks keeldunud pakkumiste tegemistest, mis kasumit ei too.

Tulevikus on Varbil ambitsioon sisemiste protsesside analüüsimisel veel täpsemaks muutuda. Oluline on mõista, kuid palju tehakse tööd, mille eest klient maksab ning protsesse ka vastavalt optimeerida. Näiteks Aalto Ülikool Soomes uuris ehitusplatsidel toimuvat ja leidis, et tööd tehakse seal 20 protsenti tööajast. “Olgu see töötamine siis määratletud kuidas tahes, kuid milline erinevus see oleks, kui suudaksime selle protsendi tõsta 25 peale,” kommenteerib Varb.

Varb arvab, et Eestis kiputakse liiga sageli oma tegevuskeskkonda, tegevusala ja ettevõtet täiesti eriliseks pidama. „Tegelikult on äri väljakutsed üldistatavad, olgu tegemist ehitusettevõtte, ravimifirma või kohvikuga,“ ütleb Varb. Kui ettevõttes tahetakse juurutada andmepõhist juhtimist, siis tuleks arvestada vähemalt aastaga, ilmselt isegi pikema ajaga. Olles enesearendamise ja koolituse usku, soovitab ta alustada oma ettevõtte sisemisest analüüsist, kuid vajadusel tuleb kaasata koolitusi või konsultatsioone.

Saate teises pooles kommenteerib Net Groupi asutaja ja tegevjuht Priit Kongo Eesti ettevõtete üldist digitaliseerituse taset. Tema hinnangul võiks AI kasutusele võtmine vähendada digilõhet ettevõtete vahel: „Chat-GPT on väga lihtne kasutada ja ma näen, et need, kes on olnud digitaliseerimisel ettevaatlikumad, jõuavad selle abil kiiremini järele. Igal juhul annab AI juhtidele võimaluse katsetada.“ Ta toob näite oma praktikast: „Juht, kes ei saanud googledamisega hakkama, kuid suhtleb ja tuleb toime Chat-GPTga, nägi sel ka väärtust ning selle tulemusena kasvatas ta tänavu oluliselt tehnoloogiasse minevaid investeeringuid.“

Fotol paremal Maru Betoonitööde tegevjuht Taavi Varb ning Net Groupi asutaja ja tegevjuht Priit Kongo.

Foto autor: Sigrid Kõiv