Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu
Eestis ei ole praegu sobivat juhendit, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada ning IFRS ja SME IFRS ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi, tõdeb vandeadvokaat Verner Silm.
Eesti ettevõtlusmaastik, eriti idu- ja väikettevõtete sektor on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam kasutatakse töötajate motiveerimiseks ja pikaajaliseks pühendumuseks osalusoptsioone, ütleb advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Verner Silm.
Eestis on üha enam ettevõtteid, kes näevad aktsiaoptsiooni lepinguid hea vahendina töötajate motiveerimiseks. Enne aktsiaoptsioonilepingute sõlmimist on hea läbi mõelda, millist mõju avaldavad need lepingud raamatupidamisele.
Osalusoptsioonid on levinud mitmel pool maailmas, aga kuidas on lood Eestis? Meie seadustes ei ole osalusoptsiooni mõistet defineeritud, tulumaksuseaduses on osalusoptsioone siiski mõistet sisustamata mainitud rohkem kui kümnel korral. Eelmisel aastal muutis riigikogu osalusoptsioonide maksustamise senisest paindlikumaks.
Arvestades Eesti demograafilisi trende ja pensioniprognoose oleks riigil igati mõistlik soodustada tööandjate poolt tehtavaid täiendavaid pensioniinvesteeringuid, leiab Krista Teearu - raamatupidamise ekspert ja Äripäeva raamatupidamise teabevara peatoimetaja.
Abikaasade varade hulka võivad lisaks kinnisvarale, pottidele ja pannidele kuuluda ka töötajate motivatsioonipaketi raames jagatavad optsioonid ja osalused ettevõtetes. See võib põhjustada keerulisi juriidilisi küsimusi mitte ainult abikaasade lahutuse korral, vaid ka äriühinguga seotud otsuste tegemisel.
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.