Tööandja võimalused aidata oma töötajatel pensioni koguda

Eestis on tööandjal võimalus toetada oma töötajate pensioniraha kogumist eeskätt kahel viisil. Kas anda töötajatele ettevõtte aktsiatele (või osadele) osalusoptsioone, mille tulemusena saavad töötajad kokkulepitud tingimuste täitumisel ettevõtte osanikeks. Aktsiaid on töötajal võimalik müüa või hoida ja saada dividende. Või aidata töötajatel teha igakuiseid kolmanda pensionisamba sissemakseid.

Lisaks tasuks muidugi korraldada inimestele investeerimisalaseid koolitusi, et teadvustada töötajatele vajadust pensioniks kogumisega tegeleda ning anda teadmisi, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha. Vaatame neid kahte teemat lähemalt.

Osalusoptsioon on tööandjaga sõlmitud tuletisleping, mis annab töötajale õiguse (mitte kohustuse) osta tööandja (või tööandjaga samasse kontserni kuuluva äriühingu) aktsiaid (või osasid) kindlaksmääratud täitmishinnaga ja lepingus fikseeritud tähtajal.

Optsioone on mõtet kasutada ettevõttes, mille aktsiatel on olemas turuväärtus (või lootus sellele) või ettevõttes, mis maksab regulaarseid dividende. Kui ettevõtte aktsiad ei ole kaubeldavad ega ettevõte ei maksa ka dividende, siis sellise ettevõtte väikeosalus ei oma töötajale erilist väärtust.

• börsiettevõtted,

• kiirelt kasvavad iduettevõtted,

• küpsed, dividende maksvad eraettevõtted.

Populaarne on osalusoptsioonide kasutamine iduettevõtetes – ühelt poolt on seal töötajad pigem noored ja püsimatud ning vajavad pikemaajalise töösuhte hoidmiseks täiendavat motiveerimist, teiselt poolt võimaldab optsioonide kasutamine iduettevõtetel ka palgakulusid madalamana hoida. Idufirmades on tavaline praktika, et 10% osalust reserveeritakse töötajate osalusoptsioonideks. Viimase aja edulood (Pipedrive, Wise) on optsiooniprogrammide populaarsust oluliselt tõstnud.

Optsiooni preemia ehk aktsiate kokkuleppeline ostuhind võib olla seotud ettevõtte aktsia väärtusega lepingu sõlmimise ajal (nt börsiettevõtte korral), aga ka sümboolne (nt üks euro aktsia kohta) või hoopis null, eriti väga algusjärgus oleva ettevõtte korral. Osalusoptsioonide rakendamiseks koostatakse optsioonileping. Leping peab olema digiallkirjastatud või notariaalne, või tuleb see esitada maksuametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.

Optsiooni andmise hetkel ettevõte makse maksma ei pea. Juhul kui optsioon on antud tööandja (või samasse kontserni kuuluva ettevõtte) osalusele ja optsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääb vähemalt kolm aastat, ei maksa tööandja makse ka optsioonide realiseerimise hetkel. Optsiooni realiseerimise aeg ei ole mitte see moment, kui töötaja optsiooni kasutamise õiguse välja teenib, vaid see moment, kui optsioon vahetatakse osaluse vastu.

Lisaks ei pea makse maksma ka siis, kui kogu osalus tööandjas (või samasse kontserni kuuluvas ettevõttes) võõrandatakse ja optsioonilepingu pikkuseks oli vähemalt kolm aastat või kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb. Töötaja maksab tulumaksu tavakorras, siis kui müüb saadud osa või aktsia. Maksustatavaks väärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud soetusmaksumus, sh tööandja poolt erisoodustusena maksustatud summa

Täiendava kogumispensioni makseid saab töötaja tulumaksusoodustusega teha 15% ulatuses oma sissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 euro ulatuses kalendriaastas. Kui töötaja teeb sissemakseid ise oma maksudejärgsest sissetulekust, saab ta tulumaksu tagasi peale tuludeklaratsiooni esitamist.

Tööandjal on aga võimalus teha töötaja avalduse alusel otse sissemakseid kolmandasse sambasse, enne tulumaksu kinnipidamist. Sellel on kaks suurt eelist – maksed toimuvad automaatselt ja regulaarselt, inimesel pole kiusatust sel kuul makset mitte teha ning tulumaksusoodustuse saab kohe ära kasutada. Siin ei ole tööandjale täiendavat maksusoodustust, küll aga on see lihtne ja ilma lisakuludeta võimalus oma töötajale täiendavat tuge ja väärtust pakkuda.

Peale optsioonide Eestis paraku tööandjale mõeldud maksusoodustusi ei ole, et töötajate pensioniraha kogumisele kaasa aidata. Kõik muud sissemaksed (sh 3. samba täiendav sissemakse) on maksustatud samuti kui tavaline töötasu. Arvestades demograafilisi trende ja pensioniprognoose oleks igati mõistlik riigil soodustada tööandjate poolt tehtavaid täiendavaid pensioniinvesteeringuid.