Küberpätid pääsesid Eesti ettevõtte serverisse läbi kaugtöö rakenduse
Veebruaris registreeriti Eestis 909 mõjuga küberintsidenti, millest valdava osa moodustasid õngitsus- ja petulehed, selgub Riigi Infosüsteemi Ameti ülevaatest.
Peamiselt panga- ja muude kasutajaandmete varastamiseks mõeldud õngitsuslehti avastati veebruaris 347 ja petulehti 349. Kõige rohkem raha kaotasid inimesed investeerimispettuste tõttu, mille puhul on suurimad kahjusummad ulatunud viimastel kuudel kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Tänu tehisaru kasutamisele on eestikeelsed õngitsuskirjad läinud nii heaks, jättes mulje, et selle on kirjutanud eestlane, ütles IT-ettevõtte Uptime'i tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Näiteks tehisintellektil põhinev juturobot lihtsustab ja tõhustab protsesse tööstuses ning üha enam kasutavad AI-d ka finantsasutused. Samas kaasnevad AI-ga tõsised riskid ja muu hulgas küsimus, kellel on lõplik vastutus tehisaru kasutades.
Millal saabub aeg, kui ettevõtte saab majandusaasta aruande koos kõigi lisadega luua ja edastada e-äriregistrile oma majandustarkvarast ühe klikiga, ilma aruande koostamiseks eraldi tegevusi tegemata?
Asutused ja ettevõtted jäid ilma oma andmetest ja rahast
2024. aasta detsembris registreeriti rekordiline arv õngitsus- ja petulehti, mis sihivad ka raamatupidajaid ja finantssektori spetsialiste. Pankade nimel saadetud petukirjad, investeerimisvõimalusi pakkuvad libalehed ja finantspettused võivad kahjustada mitte ainult üksikisikute, vaid ka ettevõtete rahalisi vahendeid.
2025. aastal käivituv julgeolekumaks toob Eesti ettevõtetele uued väljakutsed. Enno Lepvalts, raamatupidamisbüroo Vesiir juht selgitab, miks maksude vähendamiseks tehtavad "sättimised" raamatupidamises võivad ettevõttele valusalt kätte maksta.