Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask. Foto: Raul Mee
Põhjamaades laialt kasutusel olevad e-arved on Eesti ettevõtete jaoks veel suhteliselt vähetuntud viis ülekannete tegemiseks. Ometi oleks just e-arvete abil võimalik vältida küberkurjategijate järjest osavamaks muutuvate finantspettuste lõksu langemist.
E-arvetega on raamatupidamine kiire ja turvaline, ent Eestis on nende kasutamine endiselt üllatavalt vähene. Miks e-arvetele üleminek on nii aeglane ja kas ettevõtted ikka teavad, kui palju nad praegu oma raha ja aega raiskavad?
Rahandusminister Jürgen Ligi tegi ettepaneku kaotada käibe deklareerimisel 1000euroste tehingute alampiir ning e-arved kohustuslikuks muuta. Loodetav võit oleks 17 miljonit eurot.
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid. Vasta ka väikesele küsitlusele artikli sees.
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.