- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Villu Zirnask: kui ei saa sunniga, saab vabadusega? Riigi uus lähenemine e-arvete võidule aitamiseks
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid. Vasta ka väikesele küsitlusele artikli sees.
Optimistid usuvad, et e-arve kasutamine saabki uue hoo, sest „kõik, kes oma partnerilt e-arvet küsivad, peavad selle nüüdsest saama“ ning sisuliselt e-arvete kohustus laieneb.
Pessimistid seevastu kahtlevad, kas ikka on mõistlik pehmendada praegu kehtivat nõuet avaliku sektori asutustele – muutus tekitab tagasikäigu riski riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üksuste e-arveldamisel. „Kui regulatsioon muutub, tekib tõenäoliselt siiski näiteid, kus asutus tuleb partnerile vastu ja e-arvet ei nõua.“
Eesti avalikus sektoris on masintöödeldavate arvete ehk e-arvete esitamine olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid erasektoris on e-arvete laiem levik takerdunud. Muudatuste eesmärgina ongi eelnõu koostajad deklareerinud „toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris“.
Seaduseelnõu seletuskirjast saab lugeda, et muutusi disainides on toetutud E&Y-lt 2021. aastal tellitud uuringule „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“. Uuringust selgus kaks peamist takistust:
Seotud lood
Raamatupidamise seaduse värsked muudatused lihtsustavad nõudeid e-arvete ringlusele ning vähendavad ettevõtjatel ka e-arvete halduskoormust.
Täna on meil raamatupidamist puudutavate seadustega olukord sarnane sellele, kui Tallinnast Tartusse kihutavad hobuveok, Škoda ja Ferrari, kõigile on vaja oma sõidurada. See on ju tegelikult ühiskonnale koormav.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium üllitas äsja Strateegia Akadeemia uue saate reaalajamajandusest, mis „aitab säästa tühja töö tegemisest“. Saates visatakse üles ka mõte, et aruannete hulga vähendamine pole esmatähtis, see on hoopis aja sääst aruannete täitmisel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele