Arvestusala Edendaja kandidaat nr 4: Kersti Reinsalu
Juba 15. novembril anname koostöös Ukuga välja Arvestusala Edendaja 2024 tiitli inimesele, kes tegutseb arvestusala valdkonnas või on seda tugevalt mõjutanud. Arvestusala Edendaja konkursi kandidaadid on kõik ajakirja Raamatupidamise Praktik viimase aasta kaanepersoonid. Oktoobris tutvustame kõiki kandidaate ning tiitlivõitja selgub avalikul hääletusel.
Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuhi Kersti Reinsalu jaoks on huvitav teha koostööd arstide ja teiste tippspetsialistidega, tunnetada nende vaatenurgast vajadusi ja võimalusi ning panna see üldpilt oma tööst lähtudes kokku Foto: Meeli Küttim
Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuhi Kersti Reinsalu karjääriteekond on suurepärane näide pühendumisest ja edust meditsiinivaldkonna juhtimises. Juba lapsepõlvest numbrimaailma ja matemaatikaga seotud Kersti liikus loomulikult majandusteadmiste suunas, omandades hariduse TalTechis. 1990ndatel, kui Eestis loodi ravikindlustussüsteem, liitus ta Haigekassa meeskonnaga ning oli üks esimesi, kes aitas välja töötada seadusi ja protsesse, mis tänapäeval määravad tervishoiuteenuste rahastamist.
Kersti karjäärivõidud hõlmavad juhtrolli mitmes olulises meditsiiniasutuses, sealhulgas Haigekassas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Üks tema suurimaid saavutusi oli Haigekassa juhtimine läbi 2009. aasta majanduslanguse, aidates asutusel üle saada keerulistest finantsprobleemidest.
Alates 2012. aastast on Kersti olnud Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuht ja juhatuse liige. Tema juhtimisel on haigla majanduslik olukord märkimisväärselt paranenud ning ta rõhutab koostööd missioonitundega kolleegidega, kelle eesmärgiks on patsientide heaolu. Kersti sõnul on tema töö eesmärgiks alati olnud inimeste aitamine numbrite kaudu, sest finantsandmed peegeldavad ettevõtte tegelikku olukorda ja näitavad, kus tuleb parandusi teha.
Kersti jagab ka olulisi õppetunde juhtimises – ta väärtustab meeskonna ühtsust ja isiklikku arengut, osaleb pidevalt koolitustel ja konverentsidel ning paneb suurt rõhku kolleegidega silmast-silma suhtlemisele. Kersti töö ja eraelu on alati käsikäes kulgenud, ning hobid nagu golf ja lastelastega aja veetmine aitavad tal tööst puhata ja uusi mõtteid ammutada.
Kersti Reinsalu soovitused raamatupidajatele ja finantstöötajatele
Tõlgenda oma töös ette tulevat, tunne sisu, vaata numbrite taha ja näe laiemat pilti.
Mõista, et raamatupidaja roll ja töö sisu on aja jooksul märgatavalt muutunud. Raamatupidaja ei ole enam pelgalt andmete sisestaja ning nende klapitaja. Finantsarvestus ja tõlgendaja roll on raamatupidaja töös üha suurema tähtsusega ning raamatupidajast on saanud pigem nõuandja.
Leia finantsvaldkonnas endale koht ja amet, kuhu tõesti sobid. Inimesed on erinevad ning raamatupidaja roll ettevõtetes erisugune. Leia endale sobiv keskkond ja kollektiiv, kus saad oma tugevusi enim näidata ja arendada.
Armasta oma tööd! Tähtis on, et tahad olenemata keerulistest aegadest tööle minna. Sellest saab alguse soov areneda ja sinu edulugu.
Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Ukuga selgub avalikul hääletusel, kes on Raamatupidamise Praktiku ajakirja kaanepersoonide seas arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaal.
Juba 15. novembril anname koostöös Ukuga välja Arvestusala Edendaja 2024 tiitli inimesele, kes tegutseb arvestusala valdkonnas või on seda tugevalt mõjutanud. Arvestusala Edendaja konkursi kandidaadid on kõik ajakirja Raamatupidamise Praktik viimase aasta kaanepersoonid. Oktoobris tutvustame kõiki kandidaate ning tiitlivõitja selgub avalikul hääletusel.
Juba 15. novembril anname koostöös Ukuga välja Arvestusala Edendaja 2024 tiitli inimesele, kes tegutseb arvestusala valdkonnas või on seda tugevalt mõjutanud. Arvestusala Edendaja konkursi kandidaadid on kõik ajakirja Raamatupidamise Praktik viimase aasta kaanepersoonid. Oktoobris tutvustame kõiki kandidaate ning tiitlivõitja selgub avalikul hääletusel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.