- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Ära oota tulevikku, tööta targalt juba täna: enne, kui võtad appi digikrati, kasuta ära kõik oma äritarkvara võimekused
Rääkides tulevikulahendustest ja automatiseerimisest unistame ka digikratist, kes võiks palju tüütut tööd meie eest ära teha. Rutiinsest tööst vabanemiseks ei ole finantsjuhtidel ja raamatupidajatel siiski vaja oodata müstilist tehisaju.
Suure osa tüütust tööst saab automatiseerida juba praegu, kui kasutad ära kõik oma äritarkvaras olevad nutikad lahendused.
Tehisintellekt ehk AI ehk digikratt saab juba lähitulevikus paljudes valdkondades lahutamatuks kaaslaseks. Selles pole kahtlustki, sest digikratt loob täiesti uusi viise ja võimalusi targa töö tegemiseks.
Samas ei ole vaja oodata, et tüütust tööst vabaneda – vajalikud lahendused ja võimalused on juba praegu olemas. Ise robotina töötamise ja töö täielikult robotitele andmise vahel on veel vähemalt üks oluline samm – võta kasutusele oma äritarkvaras olevad nutikad lahendused. Ja tee seda juba täna!
Alusta äriprotsesside digiteerimise ja automatiseerimisega esimesel võimalusel
Oma igapäevatöös näeme väga lähedalt ettevõtete praegust digiteerimise ja automatiseerimise taset ning paraku kohtab kasutamata võimalusi targemalt töötamiseks pea igas ettevõttes. Kui sinu ettevõttes veel robotid ringi ei sõida, tarkvarad ise otsuseid ei tee ja laual leidub ka mõni paberdokument, siis tegelikult on selline olukord üsna tavaline.
Madala automatiseerituse peamiseks põhjuseks ei ole enamasti mitte äritarkvarade võimaluste puudumine, vaid see, et neid võimalusi ei kasutata.
Äriprotsesside digiteerimise ja automatiseerimisega tuleb lihtsalt peale hakata ja edukad tulemused ei lase ennast kaua oodata.
Alusta kohe näiteks nendest võimalustest: liidestus pankade, e-riigi, e-poe või muude väliste lahendustega. Need on kriitiliselt olulised lahendused, sest info käsitsi liigutamine erinevate süsteemide vahel sööb summaarselt uskumatult palju tunde väärtuslikku tööaega.
Sama kehtib ka e-arvete, ostuarvete automaatika, digitaalse kinnitusringi ja kuluaruannete kohta, mis hoiavad märkimisväärselt kokku just raamatupidaja väärtuslikku tööaega. Ka pidev aruannete koostamine peaks olema lahendatud veebipõhises äritarkvaras ühe nupuvajutusega, nii et andmed on reaalajas ja kõik osapooled pääsevad neile ise ligi.
Efektiivne töötamine eeldab, et andmete manuaalse sisestamise vajadus on minimaalne ja andmed sisestatakse seal, kus need tekivad.
Äritarkvara peaks olema reaalse elu peegel
Kui kaup saabub näiteks lattu, siis vastav märge tehakse laos, mitte hiljem raamatupidaja poolt saatelehe alusel. Tarkvaralisi takistusi siin üldjuhul ei ole, sest kõiki lisakulusid ja isegi ostuhindu on võimalik lisada hiljem saabuva arve alusel.
Ometi näeme Directo juurutamisel sageli tööprotsesse, kus andmed jõuavad tarkvarasse suure viitega, mis põhjustab probleeme kõikides järgmistes töölõikudes ning targalt töötamine on seega juba eos ära nullitud.
Eesmärk – minimaalne käsitsi andmete sisestamine
Kui andmed hakkavad tarkvarasse jõudma seal, kus need tekivad, siis järgmise sammuna tuleb üle vaadata, kuidas need tarkvarasse jõuavad. Eesmärk peaks olema minimaalne käsitsi andmete sisestamine.
Directo CEO Berit Veske ja finantsvaldkonna tootejuht Vilja Tuisk esinevad 21. septembril Pärnu Raamatupidamiskonverentsil ettekandega „Kuidas mitte tulevikku ootama jääda ja juba täna targalt töötada: tehnoloogiline hüpe raamatupidamises ja raamatupidaja uued rollid.“
Tutvu konverentsi kavaga ja registreeri SIIN.
Väga nutikas on lao näite puhul kasutusele võtta WMS ehk laohalduse lahendus (Warehouse Management System), kus sisestamise töö teevad ära skännerlahendused, mille produktiivsuse ja täpsusega inimene mitte kunagi ei konkureeri.
Laiema funktsionaalsusega äritarkvarad pakuvad WMS-lahenduste liidestust juba standardpaketis ning kindlasti leiab iga kaubaga tegelev ettevõte siit olulise ajavõidu ning väheneb vigade tekkimine ilma tehisaru ootamata.
Kõik saavad targemalt töötada, sest digilahendused ei ole ainult raamatupidaja pärusmaa
Siin tasub olla tähelepanelik! Meieni jõuavad tihti ettevõtted, kes on digiteerimisega juba hoogsalt tegelenud ja juurutanud 7-8 erinevat tarkvara. Ja nüüd soovivad nad selle tarkvarade komplekti asendada ühe terviklahendusega kõikide protsesside haldamiseks.
Selle tagajärjel leiavad ettevõtted ennast tihti olukorrast, kus iga lõik äriprotsessist on üsna mõistlikult tööle pandud, kuid paraku häda on selles, et tervikpilt ei tule kokku. Põhjus selles, et olemasolevad lahendused dubleerivad osaliselt teineteist, samu andmeid sisestatakse mitu korda ja sageli puudub ka automaatne suhtlust tarkvarade vahel.
Näiteks on sellistel ettevõtetel eraldi lahendustena ostuarvete kinnitusringid, kulutuste haldamine, põhivara ja väikevahendid, tööajagraafikud, ladu, ost, müük ja turundus, projektijuhtimine, kassa, aruandlus, tootmine, palk ja veel palju tähtsaid osi tervikprotsessist.
Sellises olukorras on kõige suuremas hädas just raamatupidaja, kes jõuab tagasi ajalukku ehk aega 10 aastat tagasi, kus ta seda keerukat digiteerimise teekonda alustas – palju lisatööd ja meeleheitlikud püüdlused, et tervikpilt kokku saada. Muutunud ei ole midagi muud, kui et sajad infokillud on lihtsalt kolinud paberitükkidelt tarkvaratükkidesse ja raamatupidaja on taas sunnitud robotlikku käsitööd tegema.
Küsi oma tarkvara pakkujalt pidevalt rohkem
Vältimaks kirjeldatud olukorda, kus ettevõttes puudub terviklik äritarkvara ökosüsteem, on raamatupidajal kui suure pildi nägijal mõistlik võtta endale digiteerimise projektides alati kindel roll. Tasub veenduda, et iga järgmine lahendus loob tervikusse väärtust, ei dubleeri eelnevaid samme ning on võimeline automaatseks andmevahetuseks.
Samuti on alati mõistlik üle vaadata, ega kasutatavatest lahendustest ükski soovitud funktsionaalsust juba ei paku ehk küsi oma tarkvara pakkujalt pidevalt rohkem!
Tulevikulahendustega alusta juba täna
Tulevikulahenduste kasutamisega tasub alustada juba praegu – AI ja robotite ootamise asemel võta kasutusele kõik nutikad ja juba valmis lahendused. Suhtle ka oma äritarkvara teenusepakkujaga, sest koostöös on võimalik uusi lahendusi veel juurde luua.
Seejuures tuleb silmas pidada, et suures digiteerimise tuhinas ei tohi tervikpilt ettevõtte toimimisest ära kaduda. Siin saab raamatupidaja olla ettevõttele suureks abiks.
Kommenteerib Vilja Tuisk, Directo finantsvaldkonna tootejuht, pikaaegne finantsjuht ja pearaamatupidaja
Suurem tehnoloogiline hüpe raamatupidamises oli umbes viis aastat tagasi, kui loodi digilahendused igapäevaste raamatupidamisülesannete automatiseerimiseks ja töö tõhustamiseks. Nüüd oleks viimane aeg kõigil need ka kasutusele võtta, et olla valmis uuteks tehnoloogilisteks hüpeteks nagu näiteks AI.
Raamatupidamise tiimil tasub vähemalt kord aastas teha üks korralik digiinventuur, et tuvastada raamatupidamises liigset käsitööd nõudvad töölõigud ning need võimaluse korral automatiseerida.
Kui digiproff sa juba oled?
Kui sa kasutad neid digilahendusi, siis saad öelda, et oled astunud juba suure sammu digiteerimise suunas:
• e-arvete saatmine ja vastuvõtmine,
• äritarkvara liidestamine väliste teenustega (pangad, kuludokumendid, laohaldussüsteemid, Maksu- ja Tolliamet jne),
• äritarkvara sisene dokumentide kinnitamine (paberivaba),
• töövoo automatiseerimine – automaatkonteeringud, dokumentide kinnitamised, meeldetuletuskirjad jne,
• dokumentide digiallkirjastamine ning jagamine väliste osapooltega.
Olgu öeldud, et on veel palju täiendavaid digivõimalusi, mida küsi kindlasti oma tarkvarapakkujalt.
Artikli autor Berit Veske on äritarkvara ja nutikate lahendustega tegelenud juba üle 12 aasta. 2011. aastal alustas ta tööd Directos ning kogu karjääri jooksul on teda alati paelunud nutikate, kastist välja mõtlemist eeldavate ja efektiivsust tõstvate lahenduste leidmine ning elluviimine.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele