Kuidas korteriühistu saab hinnata oma laenuvõimekust ja planeerida tagasimakseid

Eestis olevad ca 23000 korteriühistut on seoses eriolukorraga ülimalt keerulises situatsioonis. Peale igapäevase majandustegevuse ja elutähtsate teenuste vahendamise peavad ühistud tagama üldkasutatavate ruumide puhtuse, abivajajate abistamise, korrale kutsuma valesti parkijaid, tagamaks operatiivsõidukite ja prügiveoautode ligipääs, jne. Lisaks on murekohaks iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine.

Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi korteriühistu juhatuse liiget, kes poleks pidanud tegelema korteriühistu elanike hulka kuuluvatelt võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmisega.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. See tähendab, et korteriühistu liikmeks saab olla vaid korteriomanik. Kui korteris elab rentnik, siis temale ühistu liikme staatus ei laiene.

Korteriühistutele teeb muret ühistuliikmetest korteriomanike passiivsus: korteriühistu koosolekutele ei viitsita kohale tulla. Mida sellisel puhul teha? Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on mure inimeste passiivsuse pärast mõistetetav ja soov korteriomanikke koosolekule saada suur.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.