• 15.01.19, 14:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteriühistu mure: korteriomanik ei tule ühistu koosolekule

Korteriühistutele teeb muret ühistuliikmetest korteriomanike passiivsus: korteriühistu koosolekutele ei viitsita kohale tulla. Mida sellisel puhul teha? Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on mure inimeste passiivsuse pärast mõistetetav ja soov korteriomanikke koosolekule saada suur.
Korteriühistud on mures, kuna korteriomanikud ei taha ühistu koosolekule tulla
  • Korteriühistud on mures, kuna korteriomanikud ei taha ühistu koosolekule tulla Foto: scanpix
"Ühtki korteriomanikku ei saa trahviga kohustada korteriühistu koosolekul osalema. See on inimese isiklik otsus," selgitab Mardi Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.
"Kõige olulisem õigus korteriühistus on hääleõigus ning see, kuidas inimene seda teostada otsustab, on suuresti tema valik. Minu soovitus oleks teha korteriomanikke kõnetav ja kaasav päevakord, et neil tõesti tekiks huvi koosolekule tulla," märgib EKÜL õigusosakonna juhataja.
Tuginedes Riigikohtu praktikale rõhutab Mardi, et korteriühistu liikmele võib aga hea usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta muuhulgas olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega, kusjuures vajalik tahteavaldus on võimalik kohtulahendiga asendada. "Seega head ühistuliikmed, olge aktiivsed ja panustage ühistu heasse toimimisse!"
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Eesti Korteriühistute Liit

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele