Kinnisasja käibemaksuga maksustamine: kuidas erandeid ära tunda ja milliseid probleeme see võib tekitada?
Kinnisasja maksustamisest oli põhjalikumalt põhjust rääkida 2018. aasta lõpul, kui oluliselt muudeti käibemaksuseaduse seda puudutavat osa. Nüüd on sellest omajagu aega möödas ja tasub üle vaadata, kas ja kui palju on muudatus maksumaksjates küsimusi tekitanud.
Tõnis Elling toob välja kinnisasja käibemaksuga maksustamise iseärasused Foto: Meeli Küttim
Kinnisasja maksustamisel on oluline meeles pidada, et erinevalt enamikust muudest kaupadest on kinnisasja võõrandamine põhireegli järgi maksuvaba käive ja maksustatakse käibemaksuga ainult teatud juhtudel. Küsimus ongi selles, kuidas erandeid ära tunda ja milliseid probleeme see võib tekitada.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.
Kinnisvara on maksustamises üks väheseid valdkondi, kus sama asjaga, näiteks korteriga, saab teha tehinguid nii, et olenevalt tegevusest rakendub kuni kuus erinevat maksumäära.
Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millest kaks olulisemat on seotud rahvusvaheliste kaubatehingutega. Muudatuste valguses on asjakohane üle vaadata ka olemasolevad reeglid, eelkõige need kohad, mis on seni kõige rohkem küsimusi tekitanud.
Selleks, et kinnisvaraga seotud teenuselt õigesti käibemaksu arvestada, deklareerida ja tasuda, on oluline kindlaks määrata, kus on selle teenuse käibe tekkimise koht, kirjutab Derling Primuse partner ja vandeadvokaat Rolan Jankelevitsh.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.