Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millest kaks olulisemat on seotud rahvusvaheliste kaubatehingutega. Muudatuste valguses on asjakohane üle vaadata ka olemasolevad reeglid, eelkõige need kohad, mis on seni kõige rohkem küsimusi tekitanud.
- Maksuekspert Tõnis Elling käsitleb rahvusvaheliste kaubatehingute maksustamist Foto: Meeli Küttim
Kauba käibe tekkimise koha reeglid on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) §-s 9. Võrreldes teenuse käibe tekkimise koha määramisega on kauba puhul alati hea jälgida kauba füüsilist asukohta. See on esimene kasulik vihje, kuidas käibe tekkimise kohta määrata, kui pole kuskilt võimalik kohe täpselt üle kontrollida. Hea on meeles pidada, et kui kaup saabub Eestisse või müüakse Eestis, tehakse ostjale kättesaadavaks Eestis või müüakse Eestist teise riiki, siis tekib kauba käive tavaliselt Eestis. Natuke allpool räägin ka mõnedest eranditest. Samuti tasub tähelepanelik olla, et alati ei tähenda see, et käive tekib Eestis, seda, et käibemaksukohustus tekib Eestis. Näiteks kauba ühendusesisese käibe või ekspordi puhul tekib käive küll Eestis, aga käibemaksukohustust Eestis ei teki. Ühendusesisene käive ja eksport maksustatakse Eestis 0%-lise käibemaksumääraga.
Seotud lood
Kinnisasjaga seotud käive maksustatakse alati kinnisasja asukoha riigis, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtetel, mille töötajad tegevusala sisust tingituna viibivad aeg-ajalt välisriikides, on põhjust taotleda tagasi käibemaksutagastust kasutatud teenustelt nagu näiteks majutus, autorent ja -kütus. Kuidas see täpsemalt käib ja milliseid nüansse silmas pidada, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
Käibemaksu objektiks on kauba müük või teenuse osutamine tasu eest. Kusjuures oluline on see, et müüdava kauba või teenuse ja nende eest vastu antava tasu vahel oleks otsene põhjuslik seos. Teiste sõnadega, pooled lepivad kokku kauba müügis või teenuse osutamises ja sellele järgneb tasu. Kui aga tasu makstakse, aga konkreetset vastusooritust ei järgne, siis ei ole tegemist käibega käibemaksudirektiivi tähenduses.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.