Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraga seotud teenuste puhul käibemaksu üldreeglid ei kehti
Selleks, et kinnisvaraga seotud teenuselt õigesti käibemaksu arvestada, deklareerida ja tasuda, on oluline kindlaks määrata, kus on selle teenuse käibe tekkimise koht, kirjutab Derling Primuse partner ja vandeadvokaat Rolan Jankelevitsh.
Kiri maksu- ja tolliameti koosolekuruumi seinal. Foto: Eiko Kink
Üldine nn B2B reegel on, et teenust maksustatakse teenuse saaja asukoha järgi. Selle erireegli eesmärk on tagada, et teenuse maksustamine toimub samas kohas, kus toimub selle tarbimine. Näiteks juhul, kui Eesti raamatupidamisbüroo osutab teenust Läti käibemaksukohustuslasest kliendile, siis käive tekib Lätis ja rakendub nn pöördmaksustamine.
Kinnisasja rent, üür ja kasutusõiguse andmine on maksuvaba käive vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 alusel. Maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustelt ei saa maksumaksja sisendkäibemaksu maha arvata, kirjtab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.
Sales and leas back (müük ja tagasirent) tähendab seda, et kinnisasja omanik võõrandab oma kinnistu pangale finantsvahendite saamiseks ja rendib selle pangalt tagasi enda kasutusse. Sellega tagatakse rahaliste vahendite parem kasutamine, kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.
Eesti ettevõte peab esitama Soome Maksuametile tuludeklaratsiooni või selgituse oma Soome äritegevuse kohta 4 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Kui majandusaasta lõppes 31.12.2018, tuleb ettevõtte tuludeklaratsioon esitada hiljemalt 30.04.2019.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 sätestab, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) on korduvalt rõhutanud, et on oluline eristada kinnisasja renti (mis on passiivne tegevus) ja kinnisasja kasutada andmist (mis on aktiivne tegevus), kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.