Sundasend tööl ─ paratamatu ja vältimatu?

Suur kaslane ümber naiskülalise kaela äratab presidendi vastuvõtul tähelepanu. Ka läbi teleerkraani. See autoriehe on tavatu nii oma massiivuses kui tuhandete väikeste kivikeste palistuses, olles üheks pilgumagnetiks kollektsioonist, mille autoriks on ehtekunstnik Marita Lumi (34). Tema loomingut on imetletud ja tunnustatud ─ 2018. aastal valiti Marita parimaks nooreks ehtekunstnikuks. Ent vaid vähesed teavad, kuivõrd katsumuslikult valmivad tema skulpturaalsed kaelaehted.

„Pärast seda, kui ma olin ehtesse istutanud tuhat kivi, olid mu käed lahases, et saaksin kuidagi tööd edasi teha ja valu üle elada,“ tunnistab ta kolm aastat hiljem. Jätkates oma kutsumusega, ei salga Marita, et juba praegu annab vaevustest märku õlavöötmepiirkond – turi ja kael, kuid ohus on ka käed ja silmad. „Õlavööde peamiselt, sest sinna koondub raskusõlg, kui tuleb istutada ehtele tuhandeid kive. Tööd tehes on sundasend vältimatu. Sel ajal on ka mu käed pipraplaastreid täis ja lisaks määrin neid Voltaren-geeliga,“ kirjeldab Marita olukorda, mis muutub põrgulikuks töö valmimistähtaja lähenedes, mil enamasti tuleb töötada viimse jaksuni.

„Kive istutades peab metalli, mis pole sugugi pehme nagu plastiliin, lükkama kivi peale. Seetõttu tuleb natuke jõudu rakendada, ent teha seda targalt,“ nendib Marita, kes üle paarisaja kivi päevas ei paigalda. Lihtsalt ei suuda, aga suuremates ehtes on neid tuhandeid. „Ilmselgelt teen ma seda tööd väga kaua. Mõistlik oleks piirduda tööpäeva jooksul vaid 150 kiviga, sest mul on vaja neid ka freesida ja puurida. See tähendab, et ma pean sundasendis olema pikki tunde.“ Tööd järjest tehes kuluks sellisele kivihulgale vähemalt kuus-seitse tundi, kuid Marita on õppinud puhkepause pidama, mistõttu venib tööpäev kümnetunniseks.

Andes endale aru, millised tervisehädad teda mõnekümne aasta pärast võivad kimbutada, teeb ta juba praegu teadlikult üldfüüsilist trenni ja kindlaid harjutusi. Iga tööpäeva alustab Marita venitustega, et õlavöötmelihased soojaks saada. Töö lõpetab ta samuti venitusharjutustega. Ilma ei saaks. „Mu õlad, kael ja käed hakkaksid kohe valutama,“ sõnab Marita, kes on õppinud end rohkem hoidma, täheldades, et terviseprobleeme pole tal sama palju kui mõne aasta eest. „Kasutan teadlikult erinevaid võimalusi, et neid ka ei tekiks.“ Seda enam, et lisaks sundasenditele on glamuursena tunduv ehtekunstniku töö seotud veel ohtlike kemikaalide ja muude terviseriskidega.

Osavust ja täpsust nõudev hambaravi eeldab arstilt, kes tööd tehes peab olema ebaloomulikes asendites nagu akrobaat, kehalist nõtkust. Seda tuleb osata säilitada, iseasi, kuidas.

„Ergonoomikale, mis kätkeb õigeaegset keskendumist nii rühile, korduvatele tööliigutustele, ümbritsevale valgusele kui töökeskkonnas valitsevale mürale, kipume arstidena üsna vähe tähelepanu pöörama, kuigi teame, et valede töövõtete tõttu võime end ise üsna täbarasse olukorda seada,“ nendib Kristo Ivanov (35), Nordic Kliiniku restauratiivse hambaravi eriarst, kelle tähelepanekuil hakkavad arstid tihtilugu ergonoomikale mõtlema alles tervisehädade ilmnedes.

Üle poolte hambaarstidest üle maailma kannatavad õlavöötme valude käes, millega tihti on seotud seljavalud, randmete pärsitud liikuvus ja valu, mis õigeaegse ravita võib sundida arstikutsest loobuma. Samas on hambaarstidele välja töötatud juhend, kus selgitatakse, kuidas õlavöödet, selga, randmeid ja sõrmi võimalikult vähe koormata. Kristo Ivanov toob näite, et hambaarst peaks puuri kasutama nagu dirigent taktikeppi, et ranne poleks pidevalt pinges ja staatilises asendis, mis põhjustab karpaalkanali sündroomi. Ja toolil istudes peaks põlveliiges moodustama maapinna suhtes 90-kraadise nurga.

„Paljudele võib olla uudiseks, et puurivihin-müra arsti ühe kõrva ääres võib põhjustada selles kõrvas normist varasemat kuulmislangust. Sestap kasutavad hambaarstid paljudes maades kõrvu kaitsvaid müra summutavaid klappe,“ selgitab doktor Ivanov, kelle arvates on arstile oluline abistav personal ja vastastikuse koostöö põhimõte. Samuti käia ise tervisekontrollis ja füsioteraapias.

„Luu-lihaskonna haigustesse esmashaigestumus Eestis kasvab. Kui 2006. aastal oli „Tervisestatistika ja terviseuuringute“ andmebaasi kohaselt 100 000 elaniku kohta pea 16 000 esmasjuhtu aastas, siis 2015. aastal juba 21 000. Kutsehaigestumistest moodustasid 2016. aastal luu-lihaskonna ja sidekoe haigused 76,1%. Nende eripära tõttu muutuvad töövõimelised inimesed ilma õigeaegse piisava ravita kiiresti töövõimetuks.

Euroopa Liidus on krooniline luu- ja lihaskonna valu hinnanguliselt 100 miljonil eurooplasel, luu- ja lihaskonna vaevusi esineb üle 40 miljonil töötajal, moodustades umbes poole kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.

Eesti töötajatel on sundasend üks kõige sagedamini esinev töö ohutegur, olenemata ametist või tegevusvaldkonnast. Samas on sundasendid paljudes ametites justkui vältimatud ja tulebki hoida püsivalt teatud asendit, ent keha on loodud liikuma.

Sundasendis töötamine ja vähene liikumine võivad põhjustada peale lihaspingete ja -valude ka liigesliikuvuse vähenemist, muutuseid lülisambas, vähenenud kopsumahtu, peavalu, närvikahjustusi, verevarustushäireid. Lisaks võib füüsiline passiivsus soodustada südame-veresoonkonna haigusi, ainevahetushäireid, teatud vähivorme ja depressiooni. Seetõttu tuleks sundasendeid eeldavates ametites töötades teha puhkepause ning iga poole tunni tagant mõned kiired ja lihtsad harjutused.

Näiteks:

- suruda õlad mõned korrad tahapoole nii, et abaluud liiguvad kokku ja rindkere eesmine osa venib;

- liigutada pead ette-taha mööda kujuteldavat horisontaalset joont, suruda selja nimmeosa hästi nõgusaks ja lasta tagasi neutraalsesse asendisse.

Igas tunnis tuleks tõusta 5–10 minutiks püsti ─ liikuda, sirutada, venitada, teha kükke, väljaasteid vmt. Tulla sundasendist välja ja elavdada vereringet kogu kehas.

Luu-ja lihasvaevuste ennetuses on oluline ka inimese tervislik eluviis. Kehamassiindeks võiks olla vahemikus 18,5–24,9 ja pidevalt treenima peaks vähemalt tund aega 2–3 korda nädalas. Füüsilist aktiivsust tõstes paraneb kardiorespiratoorne ja lihasjõudlus, luude tervis, funktsionaalne tervis, kognitiivsed funktsioonid ja välimus.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2019. aastal koostatud raporti „Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused: levimus, kulud ja demograafia EL-is“ kohaselt esines liikmesriikides enim luu- ja lihaskonnavaevusi 2015. aasta andmeil Soomes (79%), Prantsusmaal (75%) ja Taanis (73%). Kõige vähem kurdeti nende üle Ungaris (40%), Iirimaal (46%) ja Suurbritannias (52%).

Selja-, üla- ja alajäsemete valu ilmnes enim ehituse, metsanduse, kalanduse, põllumajanduse ja veevarustuse sektori töötajatel, ent keskmisest enam ka tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkonna esindajail.

Allikas: tööelu.ee