2021. aasta esimesest juulist kavandatakse muuta käibemaksuseadust (KMS). Muudatused tulenevad peaasjalikult Euroopa Nõukogu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muudatustest, mis peaksid eelduste kohaselt jõustuma samal ajal. Üks kavandatav uuendus on see, et senine kaugmüügi mõiste saab uue tähenduse ja hakatakse eristama ühendusesisest ning ühendusevälist kaugmüüki, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
- Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling
Muudatuse tuleneb sellest, et senist MOSS (Mini one stop shop) erikorda laiendatakse oluliselt. KMS on nimetatud kord sätestatud KMS § 43. Kui seni kasutati MOSS erikorda vaid elektrooniliselt osutatavate teenuste kohta, mida ühe liikmesriigi käibemaksukohustuslane osutas teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele, siis nüüd plaanitakse sama korra alla mahutada ka kõik muud teise liikmesriigi mitte-maksukohustuslasele osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht on see teine liikmesriik.
Alates 01.01.2019 muudeti KMS § 10¹, mille alusel sätestati, et kui isiku piiriüleselt lõpptarbijale osutatavate elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive kalendriaastas ei ületa 10 000 eurot, siis ta maksustab sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenustega ka piiriüleselt osutatud teenused oma asukohariigi reeglite kohaselt. Kusjuures see 10 000 euro piirmäär jääb kehtima ka ees ootavate muudatuste valguses. Ning tuleb arvestada, et 10 000 euro piirmäär hakkab edaspidi kehtima kokku nii kauba kaugmüügi kui ka ühendusesisese teenuse kaugmüügi kohta.
Juba 23. oktoobril toimub Tõnis Ellingu veebiseminar:
Erinevalt elektrooniliselt osutatavate teenuste MOSS erikorra alla deklareeritavate teenuste käibe tekkimise koha määramise raskustest, toob laiendatud teenuse kaugmüügi erikord maksumaksjatele kaasa kulude kokkuhoiu. Juurde tulevate teenuste puhul langevad ära probleemid kliendi asukoha määramisega, sest üldjuhul on lisanduvate teenuste puhul kliendi asukoht juba ette teada.
Näiteks võib tuua siin kõik asukohamaaga seotud teenused. Näiteks kinnisasjaga seotud teenus, ürituse sissepääsuteenus, toitlustusteenus ja transpordivahendi lühiajalise rendi teenus. Nende teenuste osutamisel ei ole väga keeruline kliendi asukohta määrata, sest teenuse olemus paljastab selle automaatselt.
Mõned näited, kuidas edaspidi läheb teenuse osutaja elu lihtsamaks ja tekib vähem administratiivseid kulusid. Kui kehtiva korra alusel ehitab Eesti käibemaksukohustuslane Soomes Soome eraisikule maja, siis tuleb selle teenuse osutamiseks ennast Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerida. Uue korra alusel saab selle teenuse käibemaksu deklareerida läbi erikorra. Või siis Eesti käibemaksukohustuslane müüb teises riigi toimuvale kontserdile või spordivõistlusele pileteid. Ürituse sissepääsu teenus maksustatakse alati ürituse toimumise riigis. Seega edaspidi puudub vajadus registreerida ennast ürituse toimumise liikmesriigis ja müüdud piletite käibemaksu saab deklareerida läbi erikorra.
Seotud lood
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepingu alusel kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise suhtes kuni 31. detsembrini 2020 üleminekuperiood, mil kehtivad samad reeglid, mis seni. Maksu- ja tolliamet selgitab, millised on Brexitiga seotud käibemaksureeglid alates 01.01.2021 (sh Põhja-Iirimaaga seotud erisused)?
Vabariigi Valitsus algatas 3. septembril käibemaksuseaduse ja tolli seaduse muutmise seaduse. Nendest muudatusetest võib juba praegu kindlas kõneviisis rääkida, sest muudatused jõustuvad sellel ajal korraga kogu Euroopa Liidus. Nimelt tuleb liikmesriikidel üle võtta 1. juulil 2021 jõustuva direktiivi 2017/2455 nõuded, millega muudetakse käibemaksudirektiivi 2006/112/EU. Ehk siis, muudatused ei tulene Eesti sisepoliitilisest olukorrast vaid Euroopa Liidu õigusaktide muutusest, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Valitsus kiitis heaks käibemaksuseaduse muudatused, millega kaotatakse kuni 22 eurot maksvatelt postipakkidelt käibemaksuvabastus ja ühtlustatakse kaugmüügi maksustamise reegleid.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.