Petturid kasutavad töötukassa maski

Kujutage ette, et teie tööruumis on kogu aeg aknad ja uksed pärani lahti ning iga soovija võib sisse tulla, kas või vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud küberohte ega tehtud jõupingutusi küberuste ja -akende sulgemiseks.

Eriolukord, kus paljud inimesed töötavad kodust, suurendab ohtu, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks. RIA juhend ja videod aitavad ettevõtteil ennast küberruumis kaitsta.

CERT-EE teatel on viimasel ajal aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus töötaja palub personalijuhil kanda järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole. Tegelikult saadavad mainitud palve aga küberkurjategijad, kes ka raha endale saavad.

Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 intsidenti, mis on umbes sama hulk kui mullu keskmiselt. Üha enam on arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.