- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Palgakonto petuskeemis saadavad küberkurjategijad töötaja nime alt lühikese, kuid suhteliselt veenvas eesti keeles kirjutatud e-kirja personalijuhile ning paluvad järgmisest kuust kanda palga uuele pangakontole. Selleks kasutatakse visuaalset pettust, näiteks asendatakse nimes mõni täht või muudetakse vaevumärgatavalt domeeni (ettevõte.ee vs ettveõte.ee). Samuti võidakse kasutada meilikonto puudulikku turvalisust ning teeseldakse ettevõtte töötaja aadressi, mida tavainimesel on keeruline märgata.
CERT-EE juhi Tõnu Tammeri sõnul tuleks sellised palved, kus soovitakse palgakontot muuta, küsida kindlasti digiallkirjastatult: „See aitaks ära hoida enamiku palgakonto pettustest ning välistada ettevõttele rahalise kahju põhjustamise. Organisatsiooni meiliaadressi ärakasutamist aitab vältida DMARC-lahendus, mis näitab ühtlasi ka ettevõttele, kuidas ja millal nende domeeni väärkasutatakse.“
RIA on koostanud turvalise meilivahetuse juhendi, mille leiab SIIT.
Allikas: RIA
Seotud lood
Jaanuaris registreeris Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) 251 intsidenti, mis on umbes sama hulk kui mullu keskmiselt. Üha enam on arenemas finantspettused, kus kurjategijad sihivad võltsarvetega suurte ettevõtete kliendibaasi.
Kujutage ette, et teie tööruumis on kogu aeg aknad ja uksed pärani lahti ning iga soovija võib sisse tulla, kas või vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud küberohte ega tehtud jõupingutusi küberuste ja -akende sulgemiseks.
Valminud on DigiDoc4 praktilised õppevideod, mis annavad ülevaate ID-kaardiga tehtavatest toimingutest. Videod on eesti, vene ja inglise keeles.
Kaks ettevõtet ja üks omavalitsus teatasid Riigi Infosüsteemi Ametitile (RIAle), et nende andmed ja tehingud olid internetis avalikud ja neile oli võimalik ligi pääseda. Kokku olid veebis kättesaadavad vähemalt 34 000 inimese ja 100 000 tehingu andmed.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele