Seoses eriolukorraga alustab haigekassa hiljemalt mais esimese kolme haiguspäeva eest hüvitise tasumist, haiguspäevi hüvitatakse eriolukorra lõppemiseni avatud haiguslehtede eest.
Kuigi valitsus on andnud lubaduse haiguslehe esimesed kolm päeva hüvitada, on enne maksetega alustamist vaja Riigikogus kinnitada lisaeelarve ning hüvitiste väljamaksmise aluseks on vastav Vabariigi Valitsuse korraldus.
„Meil on hea meel, et valitsus on keerulisel ajal otsustamas inimeste suuremat toetamist ka haigestumise korral. Samas pole haigekassal veel seaduslikku alust väljamakseid teha. Vajame selleks Riigikogu otsust ja vastavat korraldus,“ ütles haigekassa juht Rain Laane.
Samas on inimesed juba lisaraha ootel ning erinevad infoliinid saavad selle kohta väga palju küsimusi, mistõttu muud haiguspuhanguga seotud mured võivad jääda tahaplaanile.
„Palume inimestelt veel veidi kannatust. Teame, et paljud ootavad juba hüvitist ja alustame makseid esimesel võimalusel,“ lisas Laane.
Kui Riigikogu kinnitab lisaeelarve ning Vabariigi Valitsus vastava korralduse, annab haigekassa koheselt teada, millal on inimestel esimeste haiguspäevade eest võimalus hüvitist saada. Senikaua jätkub haigushüvitiste tasumine tavapärases korras.
Haigekassa on siiani maksnud haiguslehe hüvitise välja paari päeva jooksul peale lehe lõpetamist, hetkel võib lehtede väljamaksmine võtta keskmisest kauem aega, ent see ei ületa see seaduses ettenähtud 30 päeva.
Hetkel kehtiva korra alusel haigekassa esimest kolme haiguslehe päeva ei hüvita. 4.-8. päeva eest tasub tööandja ning alates 9. haiguspäevast tasub haigekassa. Riigis kehtiva eriolukorra ajaks on valitsus otsustanud teha erandi ning hüvitada tagasiulatuvalt alates 13. märtsist avatud haiguslehtede puhul kuni eriolukorra lõpuni ka kolm esimest haiguspäeva. Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal.
Täismahus artiklit loe
Virtiaalkliinikust.
Seotud lood
Koroonaviirus levib jõuliselt üle maailma ning riik on kehtestanud eriolukorra. Meie argipäev on peapeale keeratud ning ettevõtjad seisavad silmitsi raskete otsustega. Raske on hinnata, kaua kriis kestab ning kui suur on mõju majandusele, kuid töömahu vähenemine ning hirm languse ees sunnib töökorralduse üle vaatama.
Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada.
Seoses COVID-19 agressiivse leviku ning eriolukorra kehtestamisega Eestis ja mitmetes teistes riikides, kaasneb ka ettevõtetele suur surve oma planeeritud tegevuste ning kohustuste kriitiliseks ülevaatamiseks. Muuhulgas on palju õigusalaseid tüüpküsimusi, mis seotud nii seniste kokkulepete ja õiguslike suhete pidavusega vääramatu jõu (force majeure) ilmnemisel.
Tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles järgima Terviseameti soovitusi seoses COVID-19 leviku tõkestamisega. Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, riskipiirkonnast saabunutel tuleb soovitada jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad pooled nõus olema.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.