Kinnisasjaga seotud käibe maksustamine

Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtetel, mille töötajad tegevusala sisust tingituna viibivad aeg-ajalt välisriikides, on põhjust taotleda tagasi käibemaksutagastust kasutatud teenustelt nagu näiteks majutus, autorent ja -kütus. Kuidas see täpsemalt käib ja milliseid nüansse silmas pidada, selgitab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Käibemaks on universaalne tarbimismaks, millega maksustatakse kõik kaubad ja teenused. See on käibemaksudirektiivi üldine põhimõte, mida saab rikkuda vaid sõnaselgelt direktiivis loetletud erandite puhul. Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et igasuguseid erandeid tuleb tõlgendada kitsalt, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.

Käibemaksu objektiks on kauba müük või teenuse osutamine tasu eest. Kusjuures oluline on see, et müüdava kauba või teenuse ja nende eest vastu antava tasu vahel oleks otsene põhjuslik seos. Teiste sõnadega, pooled lepivad kokku kauba müügis või teenuse osutamises ja sellele järgneb tasu. Kui aga tasu makstakse, aga konkreetset vastusooritust ei järgne, siis ei ole tegemist käibega käibemaksudirektiivi tähenduses.

Impordi käibemaksu kohustus tekib riigis, kus kaup tegelikult tarbimisse lubati, kirjutab Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.