Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuhalduri teavitamine piiriülestest skeemidest
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid nõukogu direktiiviga 2018/822 kokku vahetada teavet piiriüleste maksuskeemide kohta. Kokkuleppe eesmärk on võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, kaitstes sellega liikmesriikide maksubaase.
KPMG maksunõustaja Ave Rego kirjutab maksuhalduri teavitamisest piiriüleste maksuskeemide kohta
Eesti õigusesse võeti vastav regulatsioon üle maksualase teabevahetuse seaduse täiendusena1, mis näeb ette, et teabeandja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet piiriülestest skeemidest.
Valitsus kiitis heaks maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatus, mille alusel hakkavad liikmesriigid 2020. aastast omavahel vahetama infot piiriüleste maksuskeemide kohta.
25. juunil jõustus direktiiv 2018/822/EL1 ehk DAC6, mis reguleerib maksuhaldurite vahelist koostööd teabe vahetamisel Euroopa Liidus. Uus direktiiv peaks aitama kaasa maksukogumise efektiivsusele ja maksustamise läbipaistvusele. Mida see sisuliselt tähendab, selgitab PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius.
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.