Ettevaatust, maksuskeem!

Alates 2018. aasta algusest jõustus tulumaksuseaduse (TuMS) muudatus, mille alusel ei loeta enam erisoodustuseks töötaja tervise arenguks tehtud kulutusi kuni 100 euro eest kvartalis. Jõustunud muudatus on positiivne ja loodetavasti motiveerib järjest uusi inimesi aktiivsemalt liikuma. Küll aga on positiivse muudatuse varjus hakanud maksumaksjad leiutama uusi mooduseid, kuidas võimalikust maksukohustusest kõrvale hiilida ja kahjuks ei ole valitud meetodid alati päris seadusega kooskõlas. Nii võib ebaõige käitumine oodatud maksusoodustuse asemel hoopis maksukohustuse kaasa tuua. Selleks, et maksumaksjad sellist tegevust kogemata ei harrastaks, toon ära ühe järjest rohkem leviva meetodi, mille abil proovivad äriühingud oma maksukohustust vähendada. Oodatud tulemust selline tegevus ei anna.

Paljukasutatud skeem on järgmine. Äriühingud teevad annetuse mittetulundusühingust spordiklubile, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste registrisse ning selle annetuse eest saavad vastuteenena äriühingu töötajad kasutada spordiklubi sportimisvõimalusi.

Skeemi mõte on selles, et vastavalt TuMS § 49 lg 2 ei maksustata tulumaksuga kingitusi ja annetusi, mis on tehtud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule seaduses ette nähtud piirmäärades. Nii on äriühingud enda arvates avastanud „suurepärase“ võimaluse maksukohustust vähendada. Päris nii see siiski ei ole.

Kui kingitusele järgneb vastu kingitus, ei ole tegemist enam kingitusega, vaid hoopis teenuse osutamisega. Antud juhul on tegemist teenuse eest makstava tasuga ja sellega kaasnevad hoopis teistsugused maksutagajärjed. Kui tööandja maksab töötaja asemel spordiklubile tasu ja selle eest saab töötaja spordiklubi teenuseid kasutada, siis on tegemist kõige selgemal kujul erisoodustusega, mis tuleb piirmäära ületades tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustada. Võib arvata, et tasutavad summad ei ole suured ja maksurisk sellega väike, aga kuna seda meetodit harrastatakse järjest rohkem, on riigi seisukohast tegemist olulise saamata jäänud maksutuluga. On vaid aja küsimus, kui maksuhaldur hakkab sellisele tegevusele suuremat tähelepanu pöörama.