Kulu-maht-kasum-analüüs kui eelarvemudel

Ikka ja jälle kuuleme lugudest, kust organisatsioon on teinud tehingud juhtkonna või töötaja omanduses oleva ettevõttega ning sageli imestame, et kuidas ei teatud sellisest seosest.

Kuigi planeerimise ja eesmärkide seadmisega tegeletakse nii pikas perspektiivis kui ka igakuiselt või vähemalt kvartaalselt, muutub see küsimus juhtkonnas eriti aktuaalseks ajal, kui on vaja välja töötada ja kinnitada järgmise aasta eesmärgid ja tegevuskavad. Strateegilise planeerimisega on väga tihedalt seotud ka eelarvestamine. Seeläbi on organisatsiooni arengus otsene roll ka raamatupidajatel ja finantsistidel kirjutab Grant Thornton Balticu auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama.

Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga, kirjutab rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.