Seotud osapoolte tehingute ja huvide deklareerimine majandusaasta aruannetes

On mitmeid erinevaid võimalusi seotuse tuvastamiseks. Kui tegemist ei ole väike-ettevõttega vaid suure organisatsiooniga, kus tehinguid teevad 10-15 töötaja asemel lausa 300- 400 töötajat, on olukord hoopis teine. Riskid on kõrgemad ning ka võimalik kahju sageli suurem. Samas, deklareerimise süsteem peab töötama igas organisatsioonis, et tagada majandusaasta aruande seotud osapooltega tehingute deklareerimine ning ka ebasoodsate või suunatud tehingute tegemist.

Isikuandmete töötlemist reguleeriv direktiiv on pannud selged reeglid, millistel alustel võib isiku andmeid töödelda ning kuidas see peab olema sätestatud sisekordades. Sageli on leitakse nüüd, et enam ei tohigi töötajalt küsida, kes on tema abikaasa või millistes ettevõtetes ta omandust omab. See on aga vale. GDPR ei keela isikuandmete töötlemist vaid sätestab, et töötlemiseks peab olema alus, see peab olema läbipaistev, tuleb tagada andmete turvalisus ning töödelda tuleb nii vähe kui võimalik. Riigikontroll on sama teema osas leidnud, et seda kõike tuleks teha riskipõhiselt.

Mida ja kellelt küsida tohib? Kellelt ma peaksin küsima – omanikelt, juhtorganitelt, keskastmejuhtidelt, reatöötajatelt? Kas ja mida saab riiklikest andmebaasidest küsida? Mida näeb tasulistest andmebaasidest? Kes peaks kogutud andmetele ligipääsu omama – rahandus, personal, üksuse juhid? Mille järgi seda otsustada? Millised on turvalisuse nõuded? Mis saab siis, kui töötaja ei ole deklareerinud ja tehinguid on tehtud mitte läbipaisvalt?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele annab siseaudiitor Siiri Antsmäe vastused praktikumil: seotud osapoolte tehingute ja huvide deklareerimine.

Koolituse sihtgrupp: raamatupidajad ja eelarve eest vastutajad, riskijuhid, vastavuskontrolli teostajad, sise- ja vandeaudiitorid, ettevõtete omanikud ja juhid, andmekaitsespetsialistid.

Praktikum toimub 11. veebruaril Ibis Tallinn Center, Juhkentali 28, Tallinn.