Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
2018. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 9,95 miljardit, kulusid 9,80miljardit, investeeringuid 465,5 miljonit ja finantseerimistehinguid 49,0 miljonit eurot, annab usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2018. aasta riigieelarve seadusega ning 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.
2018. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 318,6 miljoni euro võrra. NB! Tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi (vt lisaks riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande tegevusaruande peatükist „Avaliku ja finantssektori finantsnäitajad“). Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2018. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,1 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 668,7 miljoni euro võrra.
31.12.2018. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 8,8 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 860,6 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,57 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,1 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 175,6 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,6 miljardi euro suurused.
Taustaks:
Riigieelarve seadus kohustab Riigikontrolli igal aastal auditeerima riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust ning riigi tehingute seaduslikkust. Riigi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste, riigi äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ning riigitulundusasutuse finantsaruanded. Hinnangu andmiseks riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, kontrollis Riigikontroll riigiasutustes 2018. aastal sooritatud majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele ja nende raamatupidamises kajastamise õigsust. Riigikontroll auditeeris, kas riigi raamatupidamise aastaaruanne annab korrektset infot riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning kas majandustehinguid tehes on riigiasutused kinni pidanud eelarveseadustest. Aruanne sisaldab ka ülevaadet korruptsiooni ennetamiseks loodud sisekontrollisüsteemidest, mille osas teeb Riigikontroll soovitusi.
Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust käsitleva auditiaruande täisteksti leiad PDFist.
Allikas: Riigikontroll
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.