- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Faktooring kui arvelduskrediidi alternatiiv
Finantseerimisasutused pakuvad ettevõtetele raharingluse elavdamiseks faktooringut. See on majandustegevuse rahastamise viis, mille korral krediitmüügist tekkinud nõuded ostjate vastu, mille laekumistähtaeg ei ole veel saabunud, müüakse kolmandale tehinguosalisele – finantseerimisasutusele ehk faktoorile.
Ettevõttele laekub faktoorilt nõuete müügist raha, mida ta saab kasutada oma edasises tegevuses. Faktooritakse ainult rahalisi nõudeid. Selliseid nõudeid, mis on rahaliselt hinnatavad, ei saa faktoorida. Faktooring erinebki laenust osaliste arvu poolest. Laenutehingusse on kaasatud kaks osapoolt, riigisisese faktooringu osalisi on kolm: kauba või teenuse müüja, ostja (deebitor ehk faktooringuvõlgnik) ja faktoor. Ekspordifaktooringu korral on osalisi neli. Müüja on eksportiv ettevõte ja ostjad asuvad välismaal. Tehingus on omavahel seotud kauba müüja, ostja, eksportfaktoor ja importfaktoor. Ekspordifaktooringut nimetatakse ka kahe faktooriga süsteemiks.
Seotud lood
Eelmises artiklis jaotasime lihtaktsiatesse tehtud pikaajalised finantsinvesteeringud kolme rühma olenevalt sellest, kas investeerimisobjekti üle saavutatakse valitsev või oluline mõju või omandatakse passiivne osalus. Sellised aktsiainvesteeringud kajastatakse finantsseisundi aruandes põhivara osas sõltuvalt osaluse mõjust investeerimisobjektile kirjel Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse või kirjel Finantsinvesteeringud.
Pikaajaliste finantsinvesteeringute all mõistetakse teiste majandusüksuste väärtpaberite soetamist eesmärgiga saada investeeringult majanduslikku kasu aastast pikema perioodi jooksul.
Rääkides raha väärtuse muutumisest aja jooksul finantsarvestuse vajadustest lähtudes, käsitleme nii raha tulevast kui ka nüüdisväärtust, kusjuures mõlemad arvutatakse liitintressi (compound interest) meetodil.
Raha ostujõud langeb aja jooksul. Selle põhjuseks on kaupade, toodete ja teenuste järjest suurenev valmistamiskulu. Kõrgtehnoloogia, nüüdisaegsete materjalide ja täppistarnete arendamine ja juurutamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele