Raha ostujõud langeb aja jooksul. Selle põhjuseks on kaupade, toodete ja teenuste järjest suurenev valmistamiskulu. Kõrgtehnoloogia, nüüdisaegsete materjalide ja täppistarnete arendamine ja juurutamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid.
- Juta Tikk analüüsib raha ajaväärtust Foto: Meeli Küttim
Investeeringutelt, mis tehakse hüvede tootmiseks, ootavad investorid tulu. Samuti eeldatakse, et investeeritud raha teenib kaugemas perspektiivis intressi. Seega on raha ajaväärtuse kontseptsiooni aluseks eeldus, et valuutaühiku (euro, krooni, dollari vms) ostujõud olevikus on suurem kui sama valuutaühiku ostujõud tulevikus. Teisisõnu tuleb sama koguse kauba või teenuste eest maksta praegu vähem kui mingil ajahetkel kaugemas tulevikus. Eeldust, et raha väärtus ajas muutub, kasutatakse laialdaselt ka finantsarvestuses pikaajaliste tehingute, näiteks investeeringute, laenude ja rentimise kajastamisel, kus nõutakse kaugemas tulevikus laekuvate või makstavate summade esmast arvelevõtmist nende nüüdisväärtuses ja edasist kajastamist lisanduvat intressi arvestades.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.