- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Pikaajalised finantsinvesteeringud, II osa
Eelmises artiklis jaotasime lihtaktsiatesse tehtud pikaajalised finantsinvesteeringud kolme rühma olenevalt sellest, kas investeerimisobjekti üle saavutatakse valitsev või oluline mõju või omandatakse passiivne osalus. Sellised aktsiainvesteeringud kajastatakse finantsseisundi aruandes põhivara osas sõltuvalt osaluse mõjust investeerimisobjektile kirjel Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse või kirjel Finantsinvesteeringud.
Veel kajastatakse põhivara kirjel Finantsinvesteeringud sellised majandusüksuse soetatud väärtpaberid, mille lunastamistähtaeg on kindlaks määratud ja mida majandusüksus kavatseb lunastamistähtpäevani hoida. Selliste väärtpaberite näiteks on võlakirjad (bonds).
Seotud lood
Investeerimine on viimasel ajal kuum teema. Investeerivad nii eraisikud kui ettevõtted, kusjuures ka eraisikutest investoritel on sageli tavaks investeerida oma ainuomandis oleva ettevõtte kaudu. Ka investeeringute valik on lai. Investeeritakse aktsiatesse, võlakirjadesse, aga ka keerukamatesse instrumentidesse nagu optsioonid, forwardid, futuurid jne. Järjest enam kasutatakse ühisrahastust ja muid veebiplatvormide pakutavaid investeerimisvõimalusi.
Pikaajaliste finantsinvesteeringute all mõistetakse teiste majandusüksuste väärtpaberite soetamist eesmärgiga saada investeeringult majanduslikku kasu aastast pikema perioodi jooksul.
Testi oma teadmisi pikaajalistest investeeringutest lihtaktsiatesse.
Uurisime raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juhilt ja asutajalt Enno Lepvaltislt, mis on allutatud laen, mis tingimustel seda kasutada saab ning kuidas seda kajastada.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele