- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas saada rohkem õnnestumise kogemusi oma töös
Millised on sinu tugevused?
Sellise küsimuse võib esitada näiteks tööintervjuul või siis, kui töökohal viiakse läbi suuremaid muutusi. Oma tugevuste tunnistamine on ka positiivne tagasiside iseendale ja see toetab tööheaolu.
Tugevuste märkamine ei kaota ära nõrgemaid omadusi ega eita nende olemasolu. See ei tähenda ka, et peaksime tegema ainult seda, mida oskame juba hästi. Meie tugevused võivad meid viia täiesti uute tegevusteni - sinna, kus neid ei ole veel kasutatud.
Üks võimalus, et oma tugevusi ära tunda, on mõtlemine selle peale, kuidas olen hakkama saanud keerulisemate olukordadega. Milliste omaduste ja oskustega liikusin siis hoolimata raskustest edasi?
Tegutsemine tuginedes loomupärastele tugevustele innustab ja annab energiat. Seda teades tasub mõelda asjadele, mille vastu tunned tõmmet, mida tehes ümbrus ununeb ja mis on eriti hästi välja tulnud.
Nii võid paremini ära tunda oma tugevusi:
1. Lapsepõlve mälestused: Mida mäletad, et tegid meeleldi lapse ja noorena? Mille tegemist jätkad ka praegu? Loomupäraste tugevuste juured on sageli märgatavad juba lapsepõlves ning neil on teatav püsivus ja kestvus inimese elus.
2. Energia: Millised tegevused annavad sulle energiat? Millised asjad kutsuvad ja innustavad kaasa lööma? Ka need võivad olla seoses sinu tugevustega.
3. Ehedus: Millistes tegevustes pääseb esile sinu “tõeline mina”? Järelikult see peaks olema seoses sisemiste tugevustega.
4. Lihtsus: Millised asjad tulevad sul välja loomulikult? See, mis sinu käes saab tehtud peaaegu iseenesest, võib põhineda sinu tugevustele.
5. Tähelepanu: Millele pöörad iseenesest oma tähelepanu? Millega seonduvaid teemasid loed näiteks ajalehtedest või mida märkad võõrastes paikades?
6. Kiire õppimine: Mida õpid vaevata, peaagu esmase kuulamise järel? Kiire õppimine võib olla juhtlõng tugevuste leidmisel.
7. Motivatsioon: Milliseid asju teed nende tegemise pärast, mitte selle pärast, et pead tegema? Tugev sisemine motivatsioon räägib sageli tugevustest.
8. Hääl ja žestid: Millal muutuvad sinu hääl, jutt ja žestid energiliseks ja aktiivseks?
Võid tagasisidet küsida, ka oma sõpradelt ja kolleegidelt. Kui oled enda jaoks kaardistanud, millised oskused-omadused on sinu tugevusteks, saad teadlikumalt valida ka tööülesandeid või -rolle. See omakorda toob kaasa veelgi enam õnnestumise kogemusi!
Allikas: tööheaolu.ee
Seotud lood
Kas tunned sisemist sundi tegutseda ja midagi saavutada? Sa vaevalt lõpetasid ühe ülesande, kui su mõte keerleb juba järgmise ümber. Sa töötad kõvasti, et töid oma tegevuste nimekirjast maha tõmmata, aga seejärel lisad sinna uusi. Sa töötad esitluse või artikli kallal, aga su mõtted on selle teema juures, mida kavatsed teha järgmisena.
Sügis on käes ja kohustuste hulk on taas muutunud suuremaks. Mõni tõrjub stressi hoogsa trenni, teine šokolaadiga. Samas on aga kõige tervislikumaks, lihtsamaiks ja soodsaimaks viisiks naeratus.
Kaugtöö ja paindlik tööaeg on muutumas meie töökultuuris üha tavalisemaks. Paindlik töökorraldus võib olla kasulik ja meelepärane lahendus nii tööandjale kui ka töötajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergekäeliselt, võidakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.
On üsna loomulik, kui heast spetsialistist saab kunagi juht, ent samas võib see olla ka suurim õnnetus nii ettevõttele kui ka edutatud inimesele endale. Kui juhiks saab inimene, kes selleks kuidagi ei sobi, on kaotus kahekordne – pole enam ei spetsialisti ega ka juhti.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele