Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile muudatusettepanekud pankrotiseadusele. Eelnõuga püütakse lahendada maksejõuetuse revisjoni käigus tõstatatud olulisemaid probleeme, et muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ning läbipaistvamaks ja parandada seega Eesti ettevõtluskliimat tervikuna.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi hinnangul on Eesti pankrotiõigus küllaltki hästi välja kujunenud. „Sellest hoolimata, vaadates maailmapanga maksejõuetuse raportit, siis selle järgi on Eesti 47. kohal, samas kui maksejõuetuse valdkonnas tunnustatud riigid, nt Soome või Saksamaa, on esikümnes. Meie pankrotimenetlused on kas pikad ja kulukad või raugevad sootuks. Näiteks meie menetluse pikkus on 3 aastat, samal ajal kui Soomes kuni 11 kuud. Seega on selge, et arenemisruumi meie õiguses on,“ tõi Härmand näiteid.
Seotud lood
Justiitsministeeriumis on valminud pankrotiseaduse muudatuste väljatöötamise kavatsus, millega soovitakse lahendada mitmeid pankrotiõigusega seonduvaid probleeme. Näiteks plaanitakse luua maksejõuetusinstituut, täpsustada pankrotiavalduse esitamise aega, tagada kohtunike suurem spetsialiseerumine maksejõuetuse asjadele ning laiendada pankrotiavalduse esitamise kohustust osanikele ja nõukogu liikmetele.
Kuidas saame oma palga kätte, kui ettevõte likvideeritakse, selgitab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Elnara Nadžafova.
Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat Anet Kaasik selgitab, millised vaidlused võivad Eesti ettevõtja loodetud kasumit rahvusvahelisel turul tegutsedes ohustada ja mis juhtub, kui ettevõtja jätab riskid maandamata.
Loe, mida peaks teadma maksuvõlgade pärandamisest ja võimalikust ootamatust maksukohustusest.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.