Sisendkäibemaksu mahaarvamist ei tohi keelata ainuüksi asjaolul, et ostja ei ole kontrollinud toiduainete käitlemise nõudeid, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) tegi 3. oktoobril 2019 ostsuse1, mis kinnitas veelkord, et kergekäeliselt ei tohi piirata maksumaksjast ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, mis on tema oluline õigus. Kaasuse asjaolude kohaselt keelas Läti maksuhaldur ettevõtjal sisendkäibemaksu maha arvamise tuginedes asjaolule, et ettevõtja ei olnud oma lepingupartnereid kontrollinud ega veendunud, kas tehingupartnerid on Läti veterinaar- ja toiduametis registreeritud. Sellest maksuhaldur järeldas, et ostja teadis või oleks pidanud teadma, et ta on seotud ühise käibemaksusüsteemi kuritarvitamisega.
Seotud lood
Sisendkäibemaksu mahaarvamise ja mahaarvatud sisendkäibemaksu hilisema korrigeerimise reeglid olenevad sellest, kas osteti põhivara (sh kinnisvarainvesteering), põhivara raamatupidamislikku väärtust tõstnud (st raamatupidamises põhivara soetusmaksumusele lisatud) kaupa või teenust või mõnda muud kaupa või teenust.
Maksuhaldur peab tuvastama põhjendamatu maksusoodustuse olemasolu, kirjutab kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaksudirektiivi 2006/112 artiklis 226 on sätestatud arvel kajastatavad andmed. Loetelus on kümme punkti. Millise punkti puudumisel on riigil õigus jätta sisendkäibemaks tagastamata?
Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling selgitab siseriikliku pöördmaksustamise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise reegleid.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.