• 14.10.19, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalkindlustusamet avas iseteeninduse

Sotsiaalkindlustusamet sai valmis esimese proaktiivse teenuse ning avas iseteeninduse, kus esimesena saavad lapsevanemad kasutada taotlustevaba perehüvitiste teenust. Amet maksab iga kuu 44 miljoni euro eest 156 000 inimesele peretoetusi ja 19 000 inimesele vanemahüvitist.
Sotsiaalkindlustusamet avas iseteeninduse
  • Foto: pixabay
Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe sõnul soovib amet pakkuda inimestele lihtsaid, kasutajamugavaid ja proaktiivseid teenuseid. Oluline on ka administratiivkulude vähendamine. „Lähtume teenuste arendamisel põhimõttest, et kui riigil on vajalik informatsioon olemas, ei pea me seda inimeselt enam üle küsima. Proaktiivsus meie teenustes tähendabki seda, et kui perre sünnib laps, siis rahvastikuregistri sissekanne aktiveerib kõik järgmised teenused, ilma et inimene peaks selleks taotluse esitama,“ rääkis Veermäe. „Meie perehüvitiste teenus on esimene sündmusepõhine teenus Eestis ja me soovime liikuda täielikult taotlusevabade teenuste suunas,“ lisas ta.
Hetkel saavad lapsevanemad iseteeninduses kinnitada neile tehtud perehüvitiste e-pakkumist. Kui lapse sünd on rahvastikuregistris registreeritud ja talle on pandud nimi, saadab sotsiaalkindlustusamet vanema(te)le e-postiga teavituse perehüvitiste saamiseks. Inimesel tuleb toetuse saamine iseteeninduses kinnitada.
„Pakkumuse kinnitamine on oluline, sest iseteeninduses saab pere enda hüvitisi planeerida, näiteks kumb vanem hakkab saama vanemahüvitist,“ tutvustas uut moodi perehüvitiste teenust sotsiaalkindlustusameti e-büroo juht Kersti Vaikmaa. „Tegime perehüvitiste teenuse võimalikult mugavaks – ei mingit taotlust, ei mingit allkirjastamist, lihtsalt – siin on su raha, millele sul on õigus, tee oma valik,“ rääkis Vaikmaa.
Inimesed saavad iseteeninduses üle vaadata ka oma kontaktandmeid, et tulevikus jõuaks info pakutavatest teenustest nendeni. „Näiteks kui perre on sündimas laps, soovitame neil e-teeninduses üle vaadata oma e-posti aadress, et pärast lapsele nime panemist jõuaks teavitus perehüvitiste pakkumiste kohta inimeseni võimalikult kiiresti,“ rääkis Vaikmaa. Tulevikus saab iseteeninduses näha ka ametilt laekunud makseid. Õige pea saab iseteeninduskeskkonnas sotsiaalkindlustusametiga suhelda.
Nortali arendusüksuse juht Eestis Ats Albre sõnul on proaktiivsete teenuste näol tegu unikaalse innovatsiooniga kogu maailmas. “Teenus puudutab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust, kelle jaoks on teenused nüüd vaid kinnituse kaugusel. Proaktiivsete teenuste pakkumiseks töötab taustal keerulistel algoritmidel põhinev automaatika ning on tehtud suuremahulisi ja põhimõttelisi muudatusi organisatsiooni protsessides, lähtudes kodaniku kui lõpptarbija vajadustest,” lisas Albre.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse sotsiaalkaitse talituse juht Tuuli Pentjärv ütles, et perehüvitiste teenuse arendamisel loodi mikroteenustele toetuv arhitektuur. „Tänu sellele saame arenduses eraldada korduvkasutatavad komponendid ja konkreetset äriteenust toetavad komponendid. Samuti võimaldavad mikroteenused agiilset arendust, kus saame pidevalt täpsustada ärinõudeid, küsida kasutajatelt valminud tööle tagasisidet ning reageerida tegelikele vajadustele,“ lisas ta. „Meie arenduspartnerid on agiilse arendusemetoodikaga väga hästi kaasa tulnud. Arendused jätkuvad ja saame vastavalt klientide tagasisidele lahendusi korrigeerida ja täiendada,“ lisas Pentjärv.
Järgmisena muudetakse mugavamaks abivahendite saamine ja vanemapuhkuste teenus, seejärel pensionid ja sealt edasi kõik teised ameti toetused ja teenused.
Iseteeninduse puhul on kasutajate kaasamine ja nende vajadustega arvestamine olnud erilise tähelepanu all. Trinidad Wisemani tegevjuht Ander Tenno ütles, et kohe, kui hakati lahendust disainima, testiti esimesi mõtteid peatsete lapsevanematega. „Kokku testisime kolme prototüübi versiooni ja viimase tegime ka avalikkusele tagasiside andmiseks kättesaadavaks. Lisaks rakenduse loogikale ja funktsioonidele on ka sõnakasutuse ja tõlgete arusaadavus ja selgus perehüvitiste teenuse reaalsete kasutajatega üle kontrollitud. Iseteeninduse väljanägemise puhul oleme silmas pidanud seda, et riigi infosüsteemidel oleks sarnane välimus,“ lisab Tenno.
Iseteenindusse saab siseneda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või otselingiga SIIT. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga.
Vaata perehüvitiste teenust tutvustava videot:
Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse ja perehüvitiste tööd viisid ellu TEHIKu lepingupartnerid: e-teenused arendas Nortal ning teenuse kasutajaliidese lõi Trinidad Wiseman.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Seotud lood

Uudised
  • 09.07.19, 10:00
Piiriülese sotsiaalkindlustusalase info vahetamine muutus elektrooniliseks
Sotsiaalkindlustusamet võttis kasutusele sotsiaalkindlustusasutuste piiriülese elektroonilise andmevahetussüsteemi EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information). Infosüsteem aitab sotsiaalkindlustusasutustel Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis vahetada infot oluliselt kiiremini ja turvalisemalt.
Uudised
  • 15.08.19, 09:00
Töötuskindlustushüvitis juhatuse liikmetele ning poolte kokkuleppel lepingu lõpetanutele
Sotsiaalministeerium viis koostöös poliitikauuringutekeskusega Praxis läbi töötuskindlustuse põhimõtete analüüsi vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Raamatupidaja.ee võtab kokku analüüsi tulemused ning uuringu läbiviijate ettepanekud olukorra parandamiseks.
Uudised
  • 23.07.19, 09:00
Erivajadusega töötaja on tänulik ja motiveeritud
Selleks, et erivajadusega inimesi palgata ja töö nendega ettevõttes sujuks, peavad nii kolleegid kui tööandja olema hea empaatiavõimega, mõistvad ja kannatlikud.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele