Erivajadusega töötaja on tänulik ja motiveeritud

„Mina pooldan erivajadusega inimese tööle asumisel, et teda toetab tegevusjuhendaja, kes on õppinud kuulama nii erivajadusega inimest kui ka tööandjat,“ sõnab MTÜ Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel, kelle arvates asuvad tööellu erivajadusega inimesed, kes tulevad oma intellekti- või psüühikahäirega toime. Või on nad saavutanud tasakaalu oma unistuste ja reaalsete võimete vahel. Neil inimestel on haiguskriitika ja nad ei oota töökaaslastelt enda erilist märkamist. Tööl tulevad toime ka kergema haiguskuluga erivajadusega inimesed ja needki, kes on tööharjutuskeskuses õppinud reaalses töökeskkonnas toimetama. Neil on olnud võimalus treenida oma kriitikataluvust, suhtlemisoskust, kollegiaalsust jne.

EEKBL-Valduste OÜ juht Romm Aviste, kelle peamiseks koostööpartneriks on Sõbralt Sõbrale poed, peab vajalikuks palgata erivajadusega inimesi. „Enamasti on nad töövõimaluse eest palju tänulikumad kui füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed. Juba seetõttu, et nende tööpõld on üsna kitsas,“ nendib Romm, sest tema tähelepanekuil ei soovi ettevõtted enamasti seesuguseid töötajaid palgata. „Põhjust neile endale, mistõttu nad tööle ei pääse, ei öelda. Kui nad töö saavad, siis on tänulikud ja sellevõrra rohkem motiveeritud. Pingutavad enam, kuigi on erandeid.“

Romm on erivajadusega inimesi võtnud tööle haljastajate, kaubalaadijate ja –tassijatena, leides, et koos töötades on vaja varuda eelkõige kannatlikkust ja aega. Juba seetõttu, et nende juhendamine nõuab rohkem aega. „Väga mitut tööd korraga pole mõtet ette võtta,“ tõdeb Aviste. „Eks erivajadused on ka erinevad. Kellel on üks käsi või hoopis vaimne häire, aga mind rõõmustab, kui meie saameh neile abiks olla. Selleläbi on inimesel eluvaimu ja rõõmu rohkem. Ta tunneb ennast kasulikuna. Meie jälle omakorda tänurõõmu, sest näeme, et inimesed on tööd tehes motiveeritud ja rõõmsameelsed.“

Tänu tugiisikutele on olnud erivajadustega inimestega ka lihtsam koostööd teha, sest nemad nõustavad neid ja annavad ka tööandjale erinevate inimeste kohta tagasisidet, millise nurga alt kellelegi läheneda. „Tänu tugiisikutele on tööandjale erivajadustega inimeste palkamise süsteem kindlam.“

Eesti Autistide Liidu esindaja Kaarel Veskis leiab, et näiteks autistide töölesaamist on võimalik soodustada, kui töökuulutuses antakse teada, et autistid on oodatud töökohale kandideerima. Tööintervjuu asemel, kus hinnatakse inimest suhtlusoskuste alusel, võib pakkuda alternatiivina proovitöö tegemise võimalust või esitada tööintervjuu küsimused kirjalikult. „Autism ei tähenda intellektipuuet, pigem neuroloogilist erinevust, millega sageli kaasneb sensoorne ülitundlikkus ja vähene stressitaluvus,“ selgitab Kaarel Veskis, kelle arvates tuleb arvestada, et näiteks müra, ootamatused, muutused ja ka väiksemat sorti konfliktid või lihtsalt pidev inimeste hulgas viibimise kohustus võib olla autistile väga raskesti talutav. „Autistlik töötaja võib vajada tuge, et selliste probleemidega toime tulla. Oluline on mõista ja aktsepteerida autistliku töötaja erinevusi ning võimaldada talle individuaalseid töötingimusi ja töögraafikut. Autistile ei pruugi hästi sobida grupitöö ega töötamine avatud kontoris.“

Autistid on väga sageli töökiusamise ja töövägivalla ohvrid, kes vajavad tööl vähemalt ühte sõbralikku isikut, kes neid mõistaks ja mitmesugusel moel avalduva vaimse vägivalla eest kaitseks. Vähest stressitaluvust kompenseerib paljude autistide keskmisest kõrgem IQ ja tööeetika, suur kohusetunne ja rutiinitaluvus, süvenemise ja detailide märkamise võime, unikaalse stiiliga loomingulisus ja „kastivälise“ mõtlemise oskus. Vahel ka ülihea mälu jms positiivsed omadused.

Kaarel Veskis, kes on kirjutanud 2018. aastal ilmunud raamatu „Autismi olemus: neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks“, soovitab nii tööandjatel kui kolleegidel end autistlike joontega töötaja eripäradega kurssi viia, et paremini mõista autiste ja neid vajadusel ka toetada.

Lähtudes oma pikaaegsest töökogemusest erivajadustega inimestega, kinnitab Maire Koppel, et „psüühilise erivajadusega inimese töökaaslased on reeglina abivalmis ja sõbralikud, mõnikord isegi liiga abivalmid.“ Tema soovitab erivajadusega töötajasse suhtuda pigem kui võrdväärsesse töökaslasesse, kes võib olla vajab vahel pikemat mõttepausi või kellel ei tule mõnikord ehk kohe õige sõna meelde.

„Ei tasu pahaks panna, kui erivajadusega inimene ei vaata rääkides silma, vaid tema pilk eksleb või on suunatud mujale. Samuti ei tasu teda füüsiliselt puudutada ― näiteks kallistamine ei meeldi kõigile.“ Maire Koppeli meelest tasub mõelda sellele, et meil kõigil on omad harjumused, mis võivad teistele imelikud tunduda, kuid me lepime uue töökaaslase harjumuste ja omapäraga kiiremini, kui selle juures pole silti „erivajadus“.

Nõustamiskeskuse MTÜ Toetus psühholoog Mari Heina soovitab erivajadusega kolleegiga koos töötades silmas pidada, et:

- Häired on erinevad ja vajavad erinevat kohtlemist.

- Valitsema peaks üldine kannatlikkus ja rahulikkus. Samas hea rollitunnetus ja konkreetsus.

- Ideaalis võiks tööandja leida võimaluse kutsuda kohale spetsialisti, kes annaks kollektiivile ülevaate uue töötaja konkreetsest puudest ja sellega kaasnevatest omapäradest, millega teised teaksid arvestada ja kuidas nende eripärade ilmnemisel reageerida.

Allikas tooelu.ee