- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piiriülese sotsiaalkindlustusalase info vahetamine muutus elektrooniliseks
Sotsiaalkindlustusamet võttis kasutusele sotsiaalkindlustusasutuste piiriülese elektroonilise andmevahetussüsteemi EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information). Infosüsteem aitab sotsiaalkindlustusasutustel Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis vahetada infot oluliselt kiiremini ja turvalisemalt.
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merle Trufanova sõnul lihtsustab andmevahetussüsteem riiklike ametiasutuste vahelist infovahetust, kiirendab hüvitiste arvutamist ja maksmist ning võimaldab isikuandmeid paremini kaitsta. EESSI kasutuselevõtuga väheneb kindlasti ka asutuste paberi-, posti- ja administreerimiskulu.
Trufanova sõnul saab täna andmevahetussüsteemiga liitunud riikide vahel vahetada infot perehüvitiste ja lähetatud töötajate kohta. Aja jooksul lisandub ka infovahetus pensionite ning muude sotsiaalkindlustusjuhtumite osas. „Esimene teavitus, mis andmevahetussüsteemi kaudu saadeti, tuli näiteks Austriast töölähetuse kohta Eestis,“ kirjeldab Trufanova.
„Kuna kõik riigid ei ole veel andmevahetussüsteemiga liitunud, siis nende riikidega, kes ei ole veel valmis elektrooniliselt andmeid vahetama, käib infovahetus ikka nii nagu varem, posti teel,“ rääkis ta. Sotsiaalkindlustusametile saadeti 2018. aastal välisriikidest üle 61 000 dokumendi ning amet saatis omaltpoolt välisriikidesse veidi alla 28 000 dokumendi.
Riike lisandub iga kuu juurde ning järk-järgult hakkab kogu riiklike ametiasutuste vaheline infovahetus piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite kohta toimuma EESSI kaudu. Tulevikus hõlmab süsteem kõiki Euroopa majanduspiirkonna riike ja umbes 10 000 sotsiaal- ja tervishoiuasutust.
„Näiteks, kui seni teavitasid EL riigid lähetatud töötajatest sihtriiki selliselt, et edastasid postiga sinna riiki A1 tõendist koopia, siis nüüd tehakse seda elektrooniliselt läbi andmevahetussüsteemi,“ rääkis Trufanova ning lisas, et nende riikidega, mis ei ole veel valmis EESSI kaudu andmeid vahetama jätkame seni paberil info vahetamist.
Lähetatud töötajate osas suhtleb Eesti täna EESSI kaudu Austria, Sloveenia, Šveitsi, Horvaatia, Ungari, Islandi, Leedu, Malta, Hollandi ja Suurbritanniaga. Perehüvitiste kohta vahetab Eesti infot andmevahetussüsteemi abil Norra, Ungari, Malta, Itaalia ja Suurbritanniaga.
EESSI teenuse toimimise Eestis tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ning integratsiooniprojekti rahastab Euroopa ühendamise rahastu. Lisainfot EESSI kohta leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Seotud lood
Samal ajal, kui meie räägime Eestis alles e-arvetest ja raamatupidamise digitaliseerimisest, vaadatakse mujal maailmas juba sammuke edasi tehisintellekti ehk artificial intelligence’i (AI) poole. Kuidas teha raamatupidamist senisest nutikamalt, lihtsamini ja kiiremini, rääkis Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” raamatupidamisbüroo Grow Finance OÜ omanik Ulvi Tallo.
Hiljutised läbimurded automatiseerimises ohustavad väidetavalt inimeste töökohti rohkem kui kunagi varem. Kui reaalne siis ikkagi on, et robot meie töö ära õpib?
Süngemad ennustused ähvardavad, et ligi pooled praegustest töökohtadest saavad lähitulevikus automatiseeritud ning tänu tehisintellekti ja robotite arendamisele ootab miljoneid inimesi ees töötus.
Olles kuulnud tarkvararobootikast ja tööprotsesside automatiseerimisest (robotic process automation, RPA), hakkavad ettevõtted sageli mõtlema, kas peaks eelistama RPAd praeguste süsteemide uute funktsioonidega värskendamise või integreeritud lahenduste loomise asemel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele