Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab nõuandeid juhuks, kui tööandja soovib tööõnnetust varjata.
Lugeja küsib: Mul juhtus tööõnnetus. Leppisin aga ülemustega kokku, et ma ütlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole õige ja tahaks nüüd selle tööõnnetuseks ümber muuta, mis ma selleks tegema pean?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Kui töötaja pöördub tööõnnetuse tõttu arsti poole, tuleb arstile kindlasti öelda, et viga saadi tööd tehes. Arst, kes tuvastab töötajal raske tervisekahjustuse või väljastab tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehe, teavitab sellest tööinspektsiooni. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest.
Kui töötaja ja tööandja otsustavad tööõnnetust varjata ning töötaja ei räägi arstile vigastada saamise kohta tõtt, võib hilisemalt olla keeruline tõendada, et tegemist oli tööõnnetusega, sest ka võimalikud tunnistajad ei pruugi enam õnnetuse juhtumist mäletada.
Seega tuleb tööõnnetuse puhul jälgida, et nii arst kui tööandja saaksid juhtunust õigeaegselt teada. Näiteks kui töötaja sai vigastada nii, et keegi seda pealt ei näinud ja ta annab tööõnnetusest teada üksnes tööandjale, kes seda aga varjata soovib, ei ole töötajal väga palju võimalusi hiljem veenvalt selgitada ja tõendada, et tegemist ikkagi oli tööõnnetusega.
Kannatanul, aga ka tööõnnetust pealt näinud kolleegidel on kohustus tööandjat juhtunust teavitada. Kui seda kohe teha pole võimalik, tuleks esimesel võimalusel siiski teada anda. Soovitame teavituse esitada näiteks e-posti teel, et hilisemalt vajadusel tõendada.
Kui tööandja vaatamata teavitusele tööõnnetust ei tunnista ning seda uurima ei hakka, siis on vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel peab töötaja samuti esmalt tõendama, et tegemist oli tööõnnetusega. Kui kohus tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, saab töötaja nõuda tööandjalt kahju saamata jäänud hüvitise osas. Seega on töötajal kohtusse pöördumisel kaks erinevat nõuet: tööõnnetuse tuvastamine ja kahjunõue.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Eelmise aasta lõpus kirjutasid mitmed meediaväljaanded 2018. aasta alguses Pärnus juhtunud raskest tööõnnetusest, mille tagajärjel sai töötaja rängad põletushaavad. Kohus määras tööd andnud ettevõtte juhile kriminaalkaristuseks neli kuud vangistust ja tema ettevõttele rahalise karistuse 4000 eurot.
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitab, kas ja kuidas peab tööandja uurima väiksemaid tööõnnetusi muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.
Esialgse statistika kohaselt toimus 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on täpsustamisel. Surmaga lõppes tööl 10 õnnetust. Töövaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.