Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus juunis võrreldes maiga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 2,4%.
Kaubad kallinesid 2018. aasta juuniga võrreldes 1,8% ja teenused 3,5%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust ligi 30%. Kolmveerandi sellest andis 26% kallinenud köögivili. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel aastataguse ajaga võrreldes 29,4% kallinenud puhkusereisid ning eluase (tahkekütus oli kallinenud 14,6%, torugaas 11,3% ja üürid 7,3%).
Võrreldes eelmise aasta juuniga oli bensiin 1% odavam, aga diislikütus 0,5% kallim. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul (66%), värske köögivili (32%) ja riis (12%), odavnes aga värske kala (12%).
Maiga võrreldes mõjutas juunis tarbijahinnaindeksit kõige rohkem transport - bensiin odavnes 3,2% ja diislikütus 2,6%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel puhkusereiside 13,9% ja majutusteenuste 12,5% hinnatõus ning värske puuvilja 6,5% kallinemine.
- Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2019
Allikas: Statistikaamet
Seotud lood
Rahvastiku demograafilise vananemise valguses muutub üha olulisemaks vanemaealiste võimalus teha sellist tööd, mis vastab nende soovile ja võimetele.
Asutustel ja ettevõtetel, kelle jaoks on siseauditi tegemine kohustuslik, tekib sageli küsimus, kas soodsam on luua siseaudiitori ametikoht või osta siseauditi teenust sisse? Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg tutvustab lähemalt, mida siseaudiitorit palgates või teenust sisse ostes silmas pidada ning kui suure kuluga peab arvestama.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 1012 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 199 600 122 eurot ja väljamakse tehti 616 211 inimesele.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.